/nginx/o/2011/11/03/819312t1hd62b.jpg)
Vanglateenistuse 93. aastapäeval peetud kõnes rõhutas justiitsminister Kristen Michal, et kriminaal- ja vangistuspoliitikas peab hirmude ja emotsioonide levitamise asemel astuma ratsionaalseid ja teaduslikult põhjendatud samme.
Michal: vähenenud on nii kuritegevus kui vangide arv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Michali sõnul peljati alles mõned aastad tagasi seoses vangide arvu vähendamisega kuritegevuse kasvu ja üsna laialdaselt oli levinud usk, et kõige parem viis kuritegevuse vastu võidelda on hoida võimalikult palju kurjategijaid võimalikult kaua kinni.
Kuritegevus langes mullu 12 protsenti
«Reaalsuses on langenud nii kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arv kui ka kuritegevus,» ütles Michal. «Kui 2006. aasta algul oli meil 4410 vangi ja 7885 kriminaalhooldusalust, siis sel nädalal olid need näitajad 3361 ja 7176.»
Minister rääkis, et kui 2006. aastal registreeriti Eestis 51 834 kuritegu, siis mullu oli registreeritud kuritegude arvuks 42 567. 2011 aastal langes ka kogu kuritegevus võrreldes aasta taguse ajaga 12 protsenti.
«Reaalne elu näitab, et kriminaal- ja vangistuspoliitikas peab astuma ratsionaalseid ja teaduslikult põhjendatud samme, mitte lähtuma emotsioonidest,» ütles ta. «Vähenenud vangide arv on seda positiivsem maksumaksjale, et me kõik maksame peale nii kurjategijate trellide taga viibitud päevade kui nende järelhooldamise eest.»
Minister rõhutas oma kõnes, et oma lähiajaloo tõttu on vangide arvu vähendamisel kriminaalpoliitika võimalused siiski piiratud, mistõttu muutub aina tähtsamaks see töö, mida tehakse vanglates endas ning valikud, millisesse vangide kategooriasse me panustame.
Noori vange tuleb harida
«On selge reaalseid rahanumbreid vaadates, et kuna kõigiga võrdselt ei suuda me tegelda, siis tuleb valikuid teha,» ütles Michal. «Kindlasti tuleb enam panustada noortesse ja alaealistesse vangidesse ning nende haridusele ja töökogemuse omandamisele vanglas. Mida varem ja tõhusam on ennetustöö ja sekkumine võimalikult varases faasis, seda kokkuhoidlikum see ühiskonnale kokkuvõttes tuleb.»
Lõpetuseks avaldas justiitsminister heameelt, et üheks justiitsministeeriumi möödunud aasta edumärksõnaks oli hea koostöö Rae valla ja RKASiga uue Tallinna vangla rajamisel Rae valda Soodevahe ja Veneküla külla.
«Praeguse seisuga on RKAS esitanud juba detailplaneeringu Rae valda vastuvõtmiseks, planeeringu kehtestamiseni on lootust jõuda hiljemalt selle aasta mais. Ja kui kõik hästi läheb, saavad Tallinna vangla töötajad ja vangid südalinnast ära kolida juba 2016. aastal,» ütles Michal.
Vanglaametnikud said teeneteristid
Justiitsminister ja vanglateenistuse juht Priit Kama andsid vanglateenistuse aastapäeva puhul üle ka vanglaametniku teeneteristid. Teeneteristid said silmapaistvate teenete eest Eesti vanglateenistuse ees Harku ja Murru vangla meditsiiniosakonna juhataja Kristel Kivimets ja Tallinna vangla järelevalveosakonna peaspetsialist Ranel Annama.
Kristel Kivimets on andnud suure panuse vanglateenistuse meditsiinivaldkonna arendamisesse ja eesmärkide elluviimisesse ning teostanud parima praktika projekte, mille on kolmel korral tunnistanud auhinnavääriliseks ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon.
Ranel Annama on andnud suure panuse vanglaametnike enesekaitse- ja erivahendite kasutamise treeningutesse ning sütitanud treeningutel osalema vanglatööst huvitatud gümnaasiumiõpilasi. Ta on osalenud aktiivselt eriolukordade lahendamise taktikate väljatöötamisel ning oma julge ja professionaalse tegutsemise tulemusel hoidnud ära Tallinna vangla kinnipeetava põgenemise.