Välismääraja ⟩ Riho Terras: Holland on tõusnud Vene-kriitiliseks hääleks

Möödunud nädalal lõppes Euroopa Ülemkogu, mille eel tegid Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Angela Merkel ettepaneku korraldada Venemaaga tippkohtumine ning hakata nii suhteid normaliseerima. Riho Terras kirjeldas Kuku raadio saates «Välismääraja», et Macroni ja Merkeli ähvardus ärritas, ehmatas ja tekitas palju vastukaja. Õnneks esitasid Euroopa riigijuhid Ülemkogul vastasseisu ning ettepanek läbi ei läinud.

Terras sõnas, et ettepanek ei tulnud talle üllatavalt. Ta selgitas, et Macronile võis tunduda, et USA president Joe Biden saab kogu Venemaaga rääkimise au endale ning talle midagi ei jätkugi. Samuti kaotas Macroni partei just toimunud kohalikel valimistel palju hääli Prantsusmaa konservatiividele. Valimised on tulemas ka Saksamaal, nii tahavad ka Saksa kristlikud-demokraadid Vene kaarti kasutada.

Marko Mihkelson ütles, et Macroni ja Merkeli ettepanek ei tulnud talle üllatusena, sest mõlemad on varasematel kuudel mõista andnud, et Venemaaga tuleks kõige kõrgemal tasemel dialoogi pidada. Küll aga tuli Mihkelsonile veidi üllatavalt viis, kuidas prantslased ja sakslased surusid arutelupunkti Euroopa Ülemkogu päevakorda.

Ta meenutas, et esmaspäeval pidas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ühisistungi peaminister Kaja Kallasega. Seal andis peaminister mõista, et Venemaa temaatika peaks tulema lühike, sest alles mais küsimust põhjalikult arutati ja kinnitati üles viis Venemaaga suhtlemise põhimõtet. Neist esimene näeb ette, et Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ei taastata tipptasemel suhteid enne, kui Venemaa ei hakka täitma Minski leppeid.

«Nüüd küsimus, et mis maikuust kuni tänaseni juhtunud on, et selline kannapööre? Üllatus oli pigem seotud sellega, et viimasel tunnil püüti ettepanek lauda tuua, toodigi ja lõpplahendus oli selline, mida võis ennustada,» mõtiskles Mihkelson.

Ta tõi välja, et lisaks mõlema riigile sisepoliitikale on mõjuriks Ameerika Ühendriigid. Washington ja Berliin on pidanud juba mitu kuud põhjalikke läbirääkimisi. Nendega kursis olevate inimeste sõnul tahavad Ühendriigid, et Saksamaa võtaks Euroopa kontinendil suurema rolli ning osaleks suurte probleemide ja väljakutsete lahendamises naabruses. Teisalt tahavad ameeriklased, et EL oleks ühtsem suhetes Hiinaga.

«Suures globaalses pildis, mis mõjutab ka Macroni ja Merkeli käitumist, ei ole ainult Venemaa sigadusest läbi sõrmede vaatamine, aga suur mäng selle osas, kuidas ühilduda Ühendriikide välispoliitikaga ja olla kaasarääkija, mitte pealtvaataja,» analüüsis Mihkelson Macroni ja Merkeli otsuseid.

Terras märkis, et Saksamaa ja Prantsusmaa ongi võtmeriigid, mis tahavad Venemaaga suhteid soojendada. Nende kõrvale tõuseb Austria, kus ikka ja jälle tekib tunnetus, et tahaks Venemaaga hästi läbi saada. Arvesse tuleb võtta, et need riigid sõltuvad tugevalt Venemaa gaasist ja naftast.

Olulise muutusena tõi ta esile Hollandi suhtumise muutumise viimastel aastatel. Eestis on seda tema hinnangul veel vähe tähele pandud, aga ise Hollandis töötades tajub ta tugevalt, et Hollandi suhtumine Venemaasse on kardinaalselt muutunud. Peaminister Mark Rutte on ennast selgelt positsioneerunud Vene-vastasena ning kritiseeris esimesena Merkeli ja Macroni avaldust.

«Tema sõnavõtud on palju tugevamad, kui võtta näiteks Balti riigid ja Poola, kelle puhul juba vaadatakse, et nad on vastased. Aga Kui Mark Rutte ütleb, siis tal on palju tugevam väljaütlemine,» kirjeldas Terras. Ta kutsus üles hollandlaste toetust tähele panema ja ära kasutama, sest hollandlasi kuulavad nii sakslased kui ka prantslased.

Samuti räägiti saates muutustest, mille globaalsele areenile on kaasa toonud USA uus president Biden — seda nii transatlantiliste suhete võtmes kui ka näiteks NATO teemadel, kus USA eestvedamisel on alanud ka Hiina-poliitika kujundamine. Lühidalt kõnniti läbi Iraani uue presidendi ja Iisraeli uue valitsuse ning lähenevate Saksamaa valimiste teemad.