Kallas: Euroopa Liit jätkab Venemaaga senist poliitikakurssi

Peaminister Kaja Kallas. Foto: Euroopa Komisjon

Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid arutasid eile hilisõhtul ülemkogul ELi ja Venemaa suhteid ning jätkavad peaminister Kaja Kallase (RE) sõnul tippkohtumiste puhul senist kokkulepitud poliitikat.

«Sellise kõrgetasemelise suhtluse taastamiseks ei ole õige aeg, kuna Venemaa ei ole teinud omalt poolt mingeid samme Minski lepete täitmiseks ja jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist. Ilma positiivsete muutusteta Venemaa senises agressiivses käitumises annaks suhtluse alustamine kõrgel poliitilisel tasemel meie ühiskonnale ja idapartnerlusriikidele vale signaali,» selgitas Kallas. Ta rõhutas, et ELi ühtsus on jätkuvalt võtmetähtsusega suhetes Venemaaga.

ELi liidrid ei toetanud Venemaaga tippkohtumiste taastamist 27+1 formaadis. Ülemkogu arutab tulevikus valikulise koostöö tingimusi ja formaati.

Peaminister rõhutas, et ELi ja Venemaa suhete aluseks on jätkuvalt viis põhimõtet, milles EL leppis kokku pärast Venemaa-poolset Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist. Ta rõhutas, et ELiga suhetes on üks võtmetingimus see, et Venemaa peab täitma Minski leppeid.

Kallas pidas tähtsaks veel, et ülemkogu pidas ELi-Venemaa suhete arutelu kontekstis silmas ka idapartnereid. «Väljendasime ülemkogu tasemel tugevat positiivset hoiakut idapartnerlusriikide Euroopa-püüdluste suhtes. See on meie jaoks väga oluline,» rõhutas peaminister.

Ülemkogu kutsus ka Euroopa Komisjoni ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles esitama võimalusi täiendavate piiravate meetmete, sealhulgas majandussanktsioonide kehtestamiseks Venemaale juhuks, kui Venemaa jätkab lõhestavat ja agressiivset käitumist.

Veel keskendusid riigipead ja valitsusjuhid eile ELi välispoliitika arutelul suhetele Türgiga ning peatuti Valgevenel, Liibüal, Etioopial, Malil ja rände välismõõtmel.

Lisaks arutasid ELi liidrid eile õhtul ka Euroopa põhiväärtuste ning soo- ja seksuaalvähemuste õigustega seotud küsimusi, mille tingisid Ungaris hiljuti vastuvõetud seksuaalhariduse teemalised seadusemuudatused, mis piiravad seksuaalvähemuste õigusi ja sõnavabadust.

Praeguseks on 17 ELi riigi- ja valitsusjuhti, nende hulgas ka peaminister Kaja Kallas, ühinenud kirjaga, mis saadeti seksuaalvähemuste õiguste teemal 24. juunil ühise pöördumise Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michelile, Komisjoni juhile Ursula von der Leyenile ning ELi Nõukogu eesistujariigi Portugali peaministrile António Costale. Riikide juhid rõhutasid, et vihkamisel, sallimatusel ja diskrimineerimisel ei tohi Euroopa kohta olla.