Soome kogemus: tulesurmade arv vähenes tänu ennetustööle

Kuigi Eestis jõuavad päästjad sama kiiresti sündmuskohale kui Soomes, hukkub põhjanaabreid tules palju vähem kui eestlasi. Illustratsioon: Repro

Tähtsaim on inimeste enda käitumine, sest lootus, et päästja suudab kedagi tulest päästa, on väike.

Kuigi Eestis jõuavad päästjad sama kiiresti sündmuskohale kui Soomes, hukkub põhjanaabreid tules palju vähem kui eestlasi. «Statistika näitab tulesurmade vähenemist,» kinnitas Soome siseministeeriumi päästeosakonna õnnetuste ennetuse üksuse peainspektor Vesa-Pekka Tervo.

Veel kinnitamata andmetel hukkus eelmisel aastal 5,4 miljoni elanikuga Soomes tules 67 inimest, aasta varem 80 ja kümne aasta keskmine oli sada inimest aastas. Võrdluseks: 1,3 miljoni elanikuga Eestis hukkus mullu tules 73 inimest.

Ilmneb, et hukkumiste arvu langus peitub peamiselt ennetuses. Näiteks tõi Tervo välja, et märgatavalt on vähenenud sigarettidega seotud tulesurmade arv. Kui võrrelda 2010. aastat kolme varasema aastaga, oli langus koguni 43 protsenti.

«Peamine languse mõju tuleneb tõenäoliselt seaduse muutmisest – pärast 2010. aasta 1. aprilli tohib müüa ainult isekustuvad sigarette,» ütles Tervo. «Täieliku analüüsi saab teha paari aasta vältel, aga esialgsed numbrid on paljulubavad.»

Sellest aastast on isekustuvad sigaretid kohustuslikud ka meil. Selle vajalikkust iseloomustab tõsiasi, et viimase viie aasta jooksul on Eestis hooletu suitsetamise tagajärjel tulesurma surnud keskmiselt 41 inimest aastas.

«Isekustuvate sigarettide kasutusele tulemisega võib oodata hooletu suitsetamise tagajärjel puhkenud tulekahjude ja hukkunute arvu vähenemist 15–20 protsenti,» prognoosis päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.

Ta seletas, et Soome paremate numbrite taga on aastatepikkune süstemaatiline ennetustöö, milles inimesi pidevalt koolitatakse ja nõustatakse. Lisaks on hoonetele kehtestatud ranged nõuded, näiteks peavad seal olema tulekahju avastamise seadmed, seadmed tule leviku piiramiseks ja turvalised evakuatsiooniteed.

Koolitus maast madalast

Eestis alustati päästeala ennetustööga alles 2006. aastal. Meil on näiteks suitsuandur olnud kohustuslik kolm aastat, Soomes aga juba 2000. aasta 1. septembrist.

«Inimestega peab tegelema maast madalast ja vastavalt nende eale infot edastama, et ohutusalane informatsioon kinnistuks ja inimesed teaksid, kuidas õnnetusi ennetada, kuidas õnnetused alguse saavad ja kuidas on kõige parem õnnetuse korral tegutseda,» rääkis Ints.

Kui soomlastel on tema sõnul see mõtteviis olemas, siis meil alles hakkavad esimesed muudatused mentaliteedis toimuma.

Oluline on välja tuua, et nii Eesti kui Soome päästjad jõuavad sündmuspaika peaaegu sama kiiresti.

Soomes on piirkonnad jagatud nelja riskikategooriasse. Esimeses riskialas, kuhu kuuluvad peamiselt linnad, peaksid päästjad kohale jõudma vähemalt kuue minutiga, teises kümne minutiga ja kolmandas kahekümne minutiga.

Neljanda riskiala puhul mingisugust aega paika pole pandud. Nii oli Soome päästjate pikim sõit tulekahjule 2010. aastal ligi 45 minutit. Eesti kõige kehvem number oli seevastu pool tundi.

«Kohale jõudmine sõltub tule avastamisest, helistamisest häirekeskusesse, komando valmisolekust ja vahemaast,» loetles Tervo. Hukkunutega tulekahjud avastatakse tema sõnul tavaliselt liiga hilja.

«Tuletõrjujate päästevõime on tugevalt seotud elanike reaktsiooniga tulekahjule,» seletas ta. «Kui nad kiiresti ei tegutse (ei helista numbrile 112 või ei asu muul viisil tegutsema), ei ole tuletõrjujatel tegelikult palju teha, et neid ohust päästa.»

Statistika järgi ei märganud tuld või ei reageerinud sellele piisavalt kiiresti koguni 60 protsenti hukkunutest. «Tuletõrjebrigaadide valmisoleku suurendamine vähendab tules hukkunute arvu väga vähe,» lisas Tervo. «Enamikul juhtudel on inimene hukkunud juba enne tulekahjust teatamist.»

Suitsuandur aitab

Ints tõdes, et komando asukoht ei hoia ära tulekahjusid, sest kui päästeauto vilkurite ja sireeniga välja sõidab, on kahju juba juhtunud. «2006. aastal, kui me alustasime suitsuanduri-alase teavitustööga, oli probleem, et 90 protsendil juhtudest olid inimesed tulekahjus hukkunud juba enne päästjate kohalejõudmist,» lisas ta.

Kui tulekahju avastatakse liiga hilja, ei ole inimeste päästmiseks sündmuskohal midagi teha. Tänu suitsuandurile on rohkem neid inimesi, kes on tulekahjust pääsenud – nad jõuavad ise ohu eest ära minna või tulekahju kustutada.

Olgugi et meil hukkub tules endiselt rohkem inimesi kui Soomes, on ka Eestis olukord kõvasti paranenud. Kui veel 2006. aastal hukkus Eestis 163 inimest, siis kolm aastat hiljem, kui suitsuandur alles kohustuslikuks muutus, oli tulesurmade arv vähenenud juba 63 inimeseni.