«Praegust kavandit tuleb paraku kirjeldada kui ebaühtlast, kohati ülemäära pikka ja poliitikakujundamise tasandile liigselt detailselt lähenevat, teisalt aga kui sisulistest teemadest üle libisevalt üldsõnalist käsitlust,» kirjutasid pöördumises Tartu ülikooli farmaatsiainstituudi juhataja, professor Ain Raal, Eesti patsientide liidu juhatuse liige Kadri Tammepuu, Eesti ravimitootjate liidu juhatuse liige Riho Tapfer, meditsiinitehnilise hariduse keskuse juhataja Lilian Ruben, Eesti proviisorapteekide liidu juhatuse liige Ly Rootslane, Eesti akadeemilise farmaatsiaseltsi juhatuse esimees Daisy Volmer, Eesti farmaatsiaseltsi juhatuse lige Piret Uibokand ja Eesti ravimihulgimüüjate liidu tegevjuht Teet Torgo.
Nende hinnangul vajavad dokumendi teemade vastastikune seostatus ja mõjud analüütilist läbitöötamist ja -kirjutamist. «Viimase veebiarutelu käigus sai ka selgeks, et dokumenti ei ole kahjuks võimalik kiirete kosmeetiliste muudatustega valmiskujule viia. Rõhutame, et praegusel kujul ei ole tegemist dokumendiga, mille alusel saaks järgmise kümne aasta jooksul ravimivaldkonna arengut reaalselt kujundada ning millesse saaksime huvitatud osapooltena tegelikult panustada,» nentisid nad. Seetõttu on nad ka sunnitud jääma ministeeriumiga eriarvamusele selles, et dokumendi praegusest üldsõnalisusest piisab.