/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/07/13767706t1h8bff.jpg)
Kuna ajakirjandus ei täida kunstilist funktsiooni ning seda ei saa panna võrduma kirjandusega, jättis kultuuriminister Anneli Ott (Keskerakond) rahuldamata ajakirjanike liidu taotluse ja keeldus liitu loomeliiduna tunnustamast, kirjutab ERR.
Kultuuriminister keeldus ajakirjanike liitu loomeliiduna tunnustamast (11)
Ajakirjanike liit (EAL) taotles loomeliiduks saamist juba möödunud aasta oktoobris, kuid siis palus kultuuriministeerium kõrvaldada taotluse puudused, sest tulenevalt loovisikute ja loomeliitude seadusest (LLS), peab liit välja tooma oma täpse loomeala. Muu hulgas pidi liit tõestama ka 50 tegevliikme olemasolu.
Seda ka liit tegi, paludes saada tunnustust kirjanduse loomealal tegutseva loomeliiduna. Kultuuriministeerium, eesotsas ministriga leidis, et ajakirjandus ja kirjandus ei ole sama asi ning seetõttu jäeti taotlus rahuldamata.
EAL tõi samas välja, et kunst võib olla mitmesugune, sealhulgas ka ajakirjandusena esinev.
«EAL täpsustas, et ajakirjandus ei ole tehniline platvorm või vahend, mille kaudu liigub info, vaid ajakirjanike loometegevus. Ajakirjanduse roll on ka arvamusi, vaateid ja väärtusi säilitada, kujundada, luua, ühiskonnas toimuvat kritiseerida ja hinnata, hoida ning arendada infovälja kui osa rahvuskultuurist,» seisab kultuuriministri kirjas.
EALi hinnangul on ajakirjandus kirjanduse ja kunsti üks osa, ministri arvates selgelt mitte.
Lisaks kirjutas liit, et kui kirjandus on kindlates žanrites selgete loominguliste parameetritega kirjandustekstide loomine, siis kehtib sama ka ajakirjanduse kohta.
«Nii kirjanduse kui ka ajakirjanduse elementideks on EALi arvates arutlemine, jutustamine, kirjeldamine ja dialoog,» seisab kirjas.
Seetõttu tegi EAL ka ettepaneku LLSi muutmiseks, et uueks loomealaks lisada ka ajakirjandus. Sama ettepanek tehti juba 2004. aastal, kuid siis leidis riigikogu, et LLSi näol on tegemist kultuuripoliitilise meetmega kindlate valdkondade kohta, mille alla ajakirjandus ei lähe. Seaduse järgi on loomealad arhitektuur, audiovisuaalne kunst, disain, etenduskunst, helikunst, kirjandus, kujutav kunst ja stsenograafia.
«LLSi paragrahv 1 sõnastab seaduse ühe eesmärgina kaunite kunstide professionaalsel tasemel säilimise ja arenemise. Ajakirjanduse roll ühiskonnas on olla informatsiooni vaba liikumise tagaja, mis on kaunitele kunstidele Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 38 omistatavast vabadusest erinev põhiõigus,» kirjutab minister.
Ott märgib, et kunst on autori isiksuse vahetu väljendus ning ajakirjandus selle alla ei lähe.
«Kuigi nii kirjanduses kui ka ajakirjanduses võib keskne tegevus olla kirjutamine, lähtekohaks loominguline impulss laiemalt ning autori tegevuse tulemuseks teos autoriõiguse mõistes, mis sageli on kirjalik või avalikult esitatud tekst, saab kindlalt väita, et neist üks on loomeala kaunite kunstide mõistes ja teine mitte,» ütleb Ott vastuses.
Esmalt ütles ministeerium, et edastatud liikmete loometegevuse ülevaate järgi oli liidu 73 liikmest kirjaliku loometegevusega tegelejaid 34, ülejäänud esindavad pigem audiovisuaalvaldkonda liigituvaid tegevusi.
Samas hindas EAL ise loomeülevaadete järgi, et esitatud 88 loomeülevaatest võib 23 liigitada ainult audio- või audiovisuaalset kanalit kasutavaks loometööks, ülejäänute puhul on kirjalik looming kas ainsaks väljundiks või kõrvuti audio- ja audiovisuaalkanalites ilmuvaga.
«EAL hindab, et veebis ilmuv looming on samuti kirjalik. Kultuuriministeerium ei jaga seisukohta, et igasugune kirjalik tekst on kirjandus, ehk teos kirjanduse loomealal LLS-i tähenduses, seda sõltumata teksti ilmumise vormist (raamat, ajaleht) või platvormist,» kirjutab Ott.
Kuigi ministeerium jättis lõplikult taotluse rahuldamata, toob Ott välja, et LLS vajaks tõepoolest teatud muudatusi.
«Kultuuriministeerium on avalikult teada andnud, et kavatseb algatada LLSi muutmise väljatöötamiskavatsuse. Seaduse kitsaskohtade analüüsi kaasatakse kahtlemata ka kehtiva loomealade nimistu ülevaatamine, millega kaasneb põhjalik mõjude analüüs,» ütles Ott.
Protsessi on plaanis kaasata kõikide huvirühmade esindajad, muuhulgas ka EAL.