Välismääraja ⟩ Hille Hanso: Türgi on keeruline partner liitlassuhetes

Kuku raadio saade «Välismääraja» võttis koos Türgi poliitika vaatleja Hille Hansoga ette Türgis toimuvad poliitilised protsessid ja laiemalt kogu regiooni poliitika. Pikemalt räägiti Türgi presidendi positsioonist, opositsiooni tugevnemisest, valitsuse koostööst Türgi maffiaga, Kuule minekust ja Istanbuli kanalist.

Saatejuht Hannes Hanso meenutas, et pool aastat tagasi ütles Hille Hanso samas saates, et Türgi pikaajalise presidendi Recep Tayyip Erdoğani lõpu algus on alanud. Hille Hanso kinnitas, et ta jääb öeldud sõnade juurde, sest ka arvamusuuringud kinnitavad Erdoğani ja tema Õigluse ja Arengu Partei (AKP) toetuse langust. Arvesse tuleb siiski võtta, et Türgi on suur riik ning sealsed protsessid ei toimu nii kiiresti, kui Eestis ollakse harjutud.

«Ei ole võimalik öelda, kui kiiresti see toimub ja mida see protsess endaga kaasa võib tuua,» tõi Hille Hanso välja. 2023. aastal toimuvad nii presidendi- kui ka parlamendivalimised. Pole teada, kas valitsuskoalitsioonis olevad parteid jäävad senimaani võimule või toimuvad vahepeal mõned muudatused. Populaarsusküsitlused näitavad, et kui opositsioon hoiaks kokku, oleks neil võimalik nii AKP kui tema liitlane natsionalistliku liikumise partei (MHP) parlamendis vähemusse viia.

Hille Hanso lisas, et ohukohaks on, kui Erdoğan ei aktsepteeri valimistulemusi ning kuulutab riigis välja eriolukorra, mis võimaldaks tal jääda määrustega valitsema. On näha, et Erdoğan valmistub selleks võimaluseks, sest ta on moodustanud võimsad erajulgeolekufirmad, kellel on suur võimekus elanikkonnale sõjaliselt vastu astuda. Samamoodi on saanud politsei õigusi juurde, näiteks saavad nad laenata sõjaväelt relvi, mida politseile pole ette nähtud. Samas ei saa kindlalt ennustada, et nii ka läheb.

Jutuks võeti ka Türgi positsioon rahvusvahelises poliitikas. Hannes Hanso tõi esile, et möödunud nädalal kohtus USA president Joe Biden Euroopa tuuri ajal ka Erdoğaniga ning vestles temaga üle tunni aja. Türgi ja USA suhe pingestus eriti eelmise presidendi Donald Trumpi ajal, aga ärritajaid on olnud teisigi. Praegu pole Erdoğan siiski sõnakate avaldustega välja tulnud.

Hille Hanso üldistas, et Türgi volatiilsus või ebastabiilsus rahvusvahelistes suhetes ongi see, mis on teinud temast keerulise partneri liitlassuhetes. Seda ka Eesti jaoks. Kuigi Türgi amentikud ja poliitikud ütlevad, et Türgi on endiselt pühendunud NATO liige, siis ajakirjandus ikka korjab reljeefsemad sõnavõtud üles ning need saavad palju tähelepanu.

Ta selgitas, et üheks oluliseks teguriks on praeguse valitsuse jaoks Türgi majanduse käekäik, sest võimul püsimiseks on vaja majandust parandada. USA on ähvardanud Türgi valitsust sanktsioonidega ning Euroopa investorid on muutunud skeptiliseks, mistõttu investeeringud sellisel määral Türgisse enam ei jõua. Seetõttu on Türgi poliitiline eliit proovinud viimasel ajal suhteid siluda. Samas paistab ikkagi silma rahvuskonservatiivne vastandumine teistele riikidele, mis pikas perspektiivis ei ole kasulik.