Lennusadamas asuvate täielikult taastatud vesilennukite angaaride pidulik avamine toimub 11. mai õhtul. See tähendab, et eksponaatide ülespanemiseks ja kogu keerulise multimeedia võrgustiku paigaldamiseks ja häälestamiseks on jäänud vähem kui 100 päeva ning kibe töö käib kolme kupli all täie hooga.
Vesilennukite angaaridesse lisandub üha uusi eksponaate
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahekümnekraadisest pakasest vesilennukite angaaridesse astudes ootab ees mõnus üllatus – umbes 9000 kuupmeetri suuruse mahuga tohutus ruumis on üllatavalt soe. Veelgi imekspandavam on see, et angaarides pole ühtegi radiaatorit ega põrandakütet, kogu soojus tuleb mereveest.
Meremuuseumi direktor Urmas Dresen on uudse küttesüsteemi üle märgatavalt uhke. Kui palju selline kütmine ka elekrikulu suurendab, ei osanud ta ütelda, sest arveid ei ole veel laekunud. Küll on ta veendunud, et kui hoonesse oleks toodud kaugküte või soojendatud seda mingil muul viisil, kujuneksid soojaarved palju suuremateks.
Kui Postimehe ajakirjanikud angaarides käisid, olid soojuspumbad välja lülitatud, kuid tohutu ruumi soojust see ei vähendanud. Dreseni sõnul on põhjus selles, et hoone kolme külje klaasseinad on päris mitmekihilised, kuplid on soojustatud erilise vahuga, betoon on väljastpoolt kaetud täiendava soojusisolatsiooniga ning betoonpõrand on 30 sentimeetri paksune.
«Kui põrand on kord juba üles köetud, siis ei jahtu see niipea,» mainis Dresen. «Võime paariks päevaks puhurid hoopis välja võtta ning ei juhtu midagi.»
Peale kõige muu ripuvad kõigi kolme kupli all hiiglaslikud tiivikud, mis praegu veel küll ringi ei käi, aga kui need tööle hakkavad, siis suruvad nad füüsikareeglite järgi üles tõusva sooja õhu allapoole tagasi ja soojendavad täiendavalt ruumi.
Meremuuseumi uhkus vesilennukite angaarides on loomulikult allveelaev Lembit, mis eelmise aasta mais kai äärest veest välja vintsiti ja suve jooksul oma viimasesse puhkepaika veeti. Praegu käivad laevas sisetööd, et alates maist saaksid külastajad sinna siseneda ja oma silmaga ajaloolist laeva imetleda.
Lembitu läheduses seisab ansambli The Beatles animafilmi kaudu tuntuks saanud Kollane Allveelaev, kuhu mahub korraga kuni 10 nimest, kes saavad 12- 13 minuti jooksul koos heli ja pildiga läbi teha virtuaalse ümbermaailmareisi.
Muuseumi teine tõmbenumber on kindlasti vesilennuki Short 184 tegelikus suuruses koopia, mis valmis Türil Nurmsi lennuklubis. Praegu seisab lennuk veel mitmes osas angaaride põrandal, kuid varsti pannakse õhusõiduk kokku ja tõmmatakse trossidega kupli alla. Short 184 oli kunagi Eesti merelennuväe suurim pommitaja. Maailmas ei ole säilinud ühtegi selle lennuki originaali.
Veel pannakse angaarides paika kaks väikest õppe-treeninglennukit, kuhu iga soovija võib sisse istuda ja lennutrenažööri abil virtuaalset õhulendu nautida. Saab valida erinevate programmide vahel – kas teha tiir Tallinna lahe kohal või kuskil mujal. Lennuk kõigub ka, see tekitab tõelise lendamise tunde.
Tegemisel on ka väikeste raadio teel juhitavate mudellaevade bassein, kus iga soovija saab laevukesi ujutada. Basseini äär kujutab Lennusadamat, Kopli poolsaart ja Paljassaart, mis tekitab ka reaalse kohatunnetuse.
Angaaride põrand kujutab tegelikult merepõhja, mis värvitakse merekaardina ning angaaride kuplite külge kinnitatud eriline valgustus tekitab sinna merevee virvenduse.
Kohe peauksest sisenedes lähevad aga külastajad teisele tasandile ehk sillale, mis kujutab endast veepinda. Praegu paigutatakse sellele tasandile erineva suurusega poisid ja meremärke. Osa neist on vanemad, osa uuemad. Samuti riputatkse sinna rohkem kui paarkümmend erinevat paati. Kõik see peaks looma tunde, et mööda metallist konstruktsioonile ehitatud silda jalutades asuksid külastajad justkui mere ääres.
Samale tasandile seina äärde on paigaldatud ka suuremaid ja väiksemaid rannakaitse- ja õhutõrjekahureid ning isegi üks kahe ja toruga 28 tonni kaaluv tank, mida kasutati samuti õhutõrjeks. Osa kahureid tuleb alles lõplikult kokku panna.
Angaaride esimesel korrusel asub 30 meetri pikkune akvaarium, kus on 50 tonni vett. Praegu hoitakse vett sees lihtsalt selleks, et kontrollida akvaariumi veepidavust. Edaspidi paigutatakse sinna aga Eesti vetes elavad erinevad kalad.
Esimesele korrusele ehitatakse praegu ka väikest kinosaali, kus saab näha erinevaid lühifilme. Näikes dokfilmi sellest, kuidas angaare uuendati ja ekspositsiooni paigaldati. Kiur Aarma ja Jaak Kilmit teevad aga filmi pealkirjaga «Allveelennud». Samuti moodustatakse põrandale väike veealune kuppelmaastik, kuhu paigutatakse ligi 40 meremiini, mille peale saab ronida.
Angaaride põrandal asub ka Orissaarest toodud Maasilinna laeva vrakk, mis alles ootab kokkupanemist. Tegemist on 16. sajandi esimeses pooles teadaolevalt Eestis esimesena ehitatud alusega. Kui Orissaarest tooduna oli laevast alles vaid esimene osa, siis nüüd taastatakse see täies pikkuses.