Uus portaal avab ukse riigiasutuste andmemassiividesse

Eesti avaandmete portaal. Foto: Mihkel Maripuu

Veebruari lõpuks valmiv Eesti avaandmete portaal teeb inimestele kergelt kättesaadavaks riigiasutuste avaliku teabe, mille põhjal saaks ettevõtjad luua uusi IT-rakendusi nagu turvalisema kodutee või parimate seenemetsade kaart.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna nõunik Andrus Aaslaid ütles, et aadressil opendata.riik.ee loodav repositoorium hakkab olema ainulaadne värav juurdepääsuks riigile teadaolevatele andmetele.

Nimelt peavad avalikud asutused vastavalt avaliku teabe seadusele nende töö käigus tekkivad andmed avaldama. Seda tehakse riigi infosüsteemide halduse keskkonnas RIHA, kus aga infot on keeruline jälgida ja see leiab harva rakendust.

Valdavalt kasutavad andmebaasi asutused ise, et pakkuda oma võimaluste piires tasuta või tasulisi teenuseid, nagu äriregister, ühistranspordigraafikud või maakaardirakendused. Lõviosa andmetest aga rohkem kui ühes teenuses ei kasutata.

«Tundub, et see viimane samm on tegemata – et kõik oleks käepärane. Andmed pannakse üles, aga nad on kontekstivabad – me näeme, mis kellelgi on, aga seda on keeruline kasutada,» iseloomustas Aaslaid. Uuest portaalist peaks saama riigi avatud andmete keskpunkt, kuhu koguneb info selle kohta, mis andmeid ametnikud üldse koguvad, kuidas on need leitavad avalikkusele ning milliseid teenuseid on nende abil loodud või võimalik luua. Portaal hakkab võimaldama ka ise avaandmeid üles panna ja nende teemal arutleda.

Ministeerium panustab sellele, et kui inimesed näevad, mida avaandmetest leida võib, siis hakkavad nad looma info pinnalt uusi, seniolematuid teenuseid. Näiteks peaks olema võimalik valmis teha mobiilirakendus järvevete puhtuse, parimate seenemetsade või kõige turvalisema kodutee kohta. «Need on mugavusteenused, mida me ei oska isegi ette prognoosida enne, kui turg hakkab neid tegema,» iseloomustas Aaslaid.

Riigi teadmevara kolib pilve

Riigi infosüsteemide arhitektuuritalituse juhataja Uuno Vallner hindas, et Eesti ametiasutused koguvad ja täiendavad pidevalt umbes 20 000 avaandmehulka. «Kõige huvitavamad andmed on tänapäeval geograafilised. Kui nende põhjal luua näiteks mobiilirakendus, saaks inimesed bussipeatuses vaadata, mitme minuti pärast bussid tulevad ja kuhu lähevad. Samuti seda, kus nende lähiümbruses on toimunud varastamisi, tapmisi või kus on politseinikud teinud kõige rohkem trahve. Selliseid rakendusi kahtlemata tulevikus tehakse,» prognoosis Vallner.

Andrus Aaslaiu sõnul tähendab avaandmete kasutuselevõtt majanduskasvu. Analüüsifirma on rehkendanud, et kui kõik 27 Euroopa Liidu riiki avaandmed kättesaadavamaks teeksid, oleks teenustest ja efektiivsuse kasvust saadav majanduslik kasu aastas 40 miljardit eurot. Seda seetõttu, et andmeid saab otsida igaüks ise, ega pea enam kulutama ametiasutuste ressursse ja aega.

Veel enne, kui avaandmete potentsiaal avaldub, tuleb ministeeriumil ära teha mahukas kaadritagune töö. Nimelt on asutuste avaandmed esitatud erinevates failiformaatides. Selleks, et kogu andmestikku pilves kättesaadavaks teha, tuleb info viia sellisele kujule, et uued teenused seda kasutada suudaksid. See nõuab aga avaliku teabe seaduse muudatust, mida praegu ka ette valmistatakse.

«Me üritame viia sisse masinloetavuse,» sõnas Aaslaid. See tähendab, et inimesed saaksid teha päringut üle kõikide andmete, ükskõik mis valdkonnast või ametiasutusest need ka ei pärineks.

Avaandmete portaali ülalpidamine tähendab siiski ka lisakulusid. Uuno Vallneri hinnangul kulub andmebaaside uuendamiseks aastas kaks miljonit eurot. Palgal tuleks hoida kaht inimest. Portaalile on juba kulunud 10000 eurot ja kulub veel 30000. Vallneri sõnul pole aga asja äratasuvuses kahtlust. «Euroopa liit on arvutanud, et iga sent, mis sinna pannakse, toob euro vastu.»