Luubi all ⟩ Mahetootjad protestivad toetuste vähenemise vastu

Teatrimees Peeter Jalakas on aastaid tegelenud ka mahetoidu müügiga. Ta leiab, et kogu põllumajandus võiks käia mahepõllunduse reeglite järgi. Foto: Sander Ilvest

2023. aastast vähenevad mahe­tootjate toetused, mis võib kaasa tuua vähikäigu ­loodust ja inimeste tervist säästvas ning loomade heaolu eest seisvas majandamises.

Põllumajandustoetuste suuruste üle vaidlemine käib umbes nii, nagu oli korraldatud metsanduse arengukava koostamine: huvigruppides on moodustatud komisjon, mille tööd juhib maaeluministeeriumi kantsler.

Mais toimunud komisjoni istungil oli üks teravamaid teemasid mahepõllumeeste toetused, mida on maaeluministeeriumi ametnike koostatud kava järgi plaanis kärpida. Põllumajandustoetuste allikaid ja eelarveridu on mitu, mistõttu kujuneb kogusumma mitmelt erinevalt toetusrealt. Kokkuvõttes näevad aga mahetootjad, et 2023. aastal algaval toetuste perioodil langevad nendele makstavad subsiidiumid märkimisväärselt. Mahepõllumajanduse koostöökogu juhatuse liige Merit Mikk märkis, et nad analüüsisid mitut selle valdkonna ettevõtet ja kui maaeluministeeriumi kava teoks saab, siis väheneb toetussumma ettevõtteil umbes 35 protsenti. Kusjuures sellesse arvestusse on juba võetud see, et mõne mahetoote eest on võimalik küsida kõrgemat hinda.

«Ministeeriumi sõnutsi on väga olulisel kohal keskkonna- ja kliimakaitse – põllumajandustootjatele seatakse selles valdkonnas kõrged eesmärgid. Kahjuks tundub tegu olevat pigem «roherehepaplusega» ja eesmärgid jäävad suuresti sõnadesse. Praeguse kava järgi on toetuspoliitika sõnadele risti vastupidine,» ütles Mikk.

Mikk märkis, et kui mahemaa pind hakkab vähenema, siis väheneb ka elurikkus, samuti kasvab taimekasvatusmürkide ning väetiste kasutamine.