Parmas: riigikohtu otsus võib tähendada osa menetluste lõpetamist

Riigi peaprokurör Andres Parmas. Foto: Tairo Lutter

Riigikohtu tänane otsus, mille järgi ei või kuritegude uurimiseks küsida telefoniside andmeid, võib tähendada nende menetluste lõpetamist, kus kõneeristus on kaalukaim tõend.

Iga kriminaalmenetluse puhul, kus on tehtud päringuid kõneeristuse saamiseks, tuleb riigikohtu otsuse mõju hinnata iseseisvalt ning üldistusi praegu teha ei saa, märkis Parmas riigiprokuratuuri pressiesindaja vahendusel Postimehele.

«Samuti ei ole meil täna võimalik hinnata, mitut kriminaalmenetlust see puudutab. Kahtlemata mõjutab tänane otsus ja kohtupraktika muutus enim neid menetlusi, kus kõneeristus on kaalukaim tõend ning see võib tähendada nende menetluste lõpetamist,» lausus Parmas.

Riigikohus otsustas reedel, et kuritegude uurimiseks ei või küsida telefoniside andmeid, mida sideettevõtted peavad säilitama, sest Eestis kehtiv andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

Parmas nentis, et teatud juhtudel võib tänase riigikohtu otsuse valguses tõendite kogumine muutuda võimatuks.

«Arvestades asjaolu, et praegusel ajal pannakse kuritegusid enim toime sidevahendeid kasutades, muutub kuritegude avastamine ja uurimine keerukamaks, aeganõudvamaks ning kulukamaks,» lausus peaprokurör.

Parmase sõnul mõjutab selline asjade käik ühiskonna turvatunnet ja toob kaasa selle, et aidata saab vähem kannatanuid.

«Kõneeristuste päringute tegemine on seni olnud meile vältimatult vajalik tööriist, mille abil oleme suutnud lahendada paljusid kuritegusid. Näiteks mõistis Tallinna ringkonnakohus möödunud aastal sideettevõtjatelt saadud andmete põhjal süüdi Siim Haukka, kes pani toime varguseid paljude inimeste kodudest. Lisaks oleme lahendanud näiteks Snelli pargis toime pandud nn kurikamõrva ning tuvastanud paljusid pedofiile, kinni võtnud mitmeid narkodiilereid ning lahendanud lugematul hulgal kelmuseid jm kuritegusid,» tõi Parmas näiteid.

Parmase sõnul pole praegu selge, kuidas tulevikus lahendada neid kuritegusid, mille puhul seni kõneeristust kasutati. «Samas ei ole see esimest korda, kui riigikohtu otsus tingib vajaduse meie senist tööpraktikat muuta. Oleme varem enda tööd ümber korraldanud ning loodame, et seadusandja teeb vajalikke muutuseid selliselt, et need, kes kuriteo läbi on juba kannatada saanud, rohkem kannatama ei pea,» lisas ta.

Parmas märkis, et oluline on see, et reedene otsus ei anna alust juba jõustunud kohtuasju läbi vaadata.

«Samuti on riigikohus loetlenud võimalusi, kuidas võimalikke riiveid hüvitada, kuid mil moel, seda näeme edaspidistes kohtuotsustes,» lisas peaprokurör.