Muuli ja Aavik ⟩ Kalle Muuli: EKRE tõusu taga on Reformierakonna ülbus

Postimehe peatoimetaja Marti Aavik ja Isamaa poliitik Kalle Muuli võtsid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» ette erakondade reitingud. Uuringufirmade tulemused on küll erinevad, aga trend näitab EKRE tõusu. Muuli leidis, et seda ei maksagi seostada EKRE enda käitumisega. 

Muuli luges ette, et Turu-uuringute küsitluste järgi toetas juunikuus Reformierakonda 24 protsenti, EKREt 23 protsenti, Keskerakonda 19 protsenti, Eesti 200 13 protsenti, sotsiaaldemokraate 9 protsenti ja Isamaad 7 protsenti inimestest. «Kõik muu on nagu on ja väga suurt jutuainet pole, välja arvatud Reformierakonna märkimisväärne langus ja EKRE veelgi märkimisväärsem tõus,» kirjeldas ta.

Muuli meenutas, et 2019. aasta valimiste ajal toetas EKREt 19 protsenti ning viimased kaks aastat valitsuses olemise ajal langes nende toetus umbes 15 protsendini. Nüüd on see ligi kümne protsendi võrra tõusnud. Muuli hinnangul on tegemist väga olulise muutusega. Eriti kui pidada silmas, et peaminister Kaja Kallas ütles just BBC-le antud intervjuus, et EKRE toetuse kasvul on 20 protsendi klaaslagi ees.

Aavik tõi võrdluseks esile Ühiskonnauuringute instituudi poolt Norstati firmalt tellitud uuringu, kus keskmistatakse viimase nelja nädala küsitlusi. Need tulemused andsid Reformierakonnale 29 protsenti, 21,7 protsenti EKRE-le, 19,5 Keskerakonnale ja 12,5 protsenti Eesti 200-le, mis on parlamendiväline erakond ning Aavik juhtis tähelepanu, et pole teada, kuidas nende reiting valimistel realiseeruks. Neile järgnevad sotsid 7,8 protsendi ja Isamaa 5,6 protsendiga.

Ta tõi välja, et ka Ühiskonnauuringute andmetest joonistub välja EKRE tõus. Tema ja Muuli rääkisid saate alguses pikalt riigikogus silma paistnud halvast poliitilisest kultuurist, mõnitamisest ja obstruktsioonist. Reitingute järgi aga tundub, et EKRE suudab oma püsivalijaid endiselt kõnetada ning tähelepanu tõmmata mujalt ka. «Vähemalt sarnast trendi EKRE osas näitavad mõlemad uuringud. Missugused täpsed arvud on? Mina usaldaks rohkem nelja nädala keskmistatut, kus valim on suurem,» sõnas Aavik.

Muuli ütles vastu, et tema ei seostakski EKRE tõusu EKRE enda käitumisega. Ta argumenteeris, et EKRE on kogu aeg käitunud enam-vähem ühtemoodi ning ei saa öelda, et nad oleksid 14-protsendilise toetuse juures olnud oluliselt viisakamad.

Saatejuhid Marti Aavik ja Kalle Muuli Kuku stuudios. Foto: Remo Tõnismäe

26. jaanuaril 2021 aga sai Reformierakond peaministriparteiks. Muuli hinnangul on EKRE oma olemuselt eliidivastane partei ning tema meelest Reformierakond kehastab ka praeguses eliidi kõige halvemaid omadusi. «Sellist hoolimatut, üleolevat, arrogantset valitsemisstiili,» kirjeldas ta.

Aavik leidis, et see on Reformierakonna kohta juba vana jutt, et muidu olete toredad, aga nägu ei meeldi. Ta küsis, mis on praegu konkreetne ülbus, mida Muuli Reformierakonnale ette heidab.

Muuli vastas, et tema meelest on konkreetne ülbus või hoolimatus see, et kusagilt on vaja kärpida ning siis koondatakse ära pasunakoor. Päästjad seisavad piketis, sest neile on lubatud palgatõusu, tõi ta teise näite. «Kui sa ütled, et me koondame ühe pasunakoori ära – mis sa arvad, mitu trompetimängijat läheb EKRE poolt hääletama? Ma arvan, et mõni ikka läheb. Täpselt samamoodi on päästjatega,» arvas Muuli.

Aavik sõnas, et kaitseväe orkestri koondamise puhul oleks peaaegu sama lõpptulemuse saanud välja mängida viisil, et kõik plaksutavad ja kiidavad, et nii geniaalse variandi peale on tuldud. Ent ajastamise ja lahenduse esitamisega lasti märgist mööda.

Muuli ütles, et ehk ei olegi lõpplahendus paha, aga kogu protsess peegeldab üleolevat valitsemist. «Öeldakse, et koondage viis protsenti, ükskõik kuskohast. Mis asi see on? See ei ole ju hooliv suhtumine oma riiki, oma riigiaparaati, oma palgal olevatesse inimestesse. See ei ole see, et vaatame tõesti, kust on vaja võtta. Vaid lihtsalt mingisugune ah, võtame maha kusagilt. Las laastud lendavad, kui metsa raiume. See ongi Reformierakonna stiil, mida inimesed ei talu,» heitis ta ette.