Ööistungitest vähe kasu: rahvasaadikud jäid kevadnormide täitmisel hätta

Ööistungitest kurnatud parlamendispiikrid võtsid viienda istungjärgu kokku. Foto: Mihkel Maripuu

228 tundi ja 52 minutit kestnud riigikogu kevadistungjärgul jäi vastu võtmata 11 päevakorrapunkti. Mis saab edasi?

Riigikogu esimees Jüri Ratas (KE) kutsus erakorralise istungjärgu kokku 30. augustiks, et riigikogu saaks valida presidenti, ja nentis, et rahvasaadikute varasem kogunemine kuigi tõenäoline ei ole.

«Kindlasti tähistame 20. augustil pidulikult vabariigi taastamise 30. aastapäeva. Arutamata jäänud päevakorrapunkte arutame sügisel, praeguste plaanide kohaselt. Loomulikult aga peaksid juhtivkomisjonid, riigikogu liikmed ja ministeeriumid selle üle aru pidama. Millegi kiireks otsustamiseks on vaja erakorralist istungit. Hetkel on kokku lepitud, et seda (st kiiret otsustamist) ei ole vaja.»

Aseesimees Hanno Pevkur (RE) märkis aga, et kokkulepet ei ole. «Meil on tegelikult kolmanda lugemise ootel ports olulisi eelnõusid. Üks näiteks on kriminaalmenetluse seadustik, mis puudutab meediast pikalt läbi käinud välistegevuse lubasid. Meil on veel otsustamata riiklikud kultuuriobjektid. Oodatakse ka kollektiivlepingu seadust, mis puudutab väga olulist osa töösuhetest. Neid punkte, mida eeldasime, et jõuame selle istungjärguga vastu võtta, on küll ja küll,» lausus Pevkur ja nentis, et eks aeg näita, mis edasi saab.