/nginx/o/2021/06/17/13856548t1h69ab.jpg)
Tartus toimuva soome-ugri rahvaste VIII maailmakongressi teine päev lõi käima kohtumise töise osa, kuid teemaarutelude kõrvalt leiab ka omajagu krutskeid.
Tartus toimuva soome-ugri rahvaste VIII maailmakongressi teine päev lõi käima kohtumise töise osa, kuid teemaarutelude kõrvalt leiab ka omajagu krutskeid.
Eesti Rahva Muuseumi peaukse ees lehviva 23 soome-ugri ja samojeedi rahva lippude alt läbi jalutades on hästi tunda, et vähemalt nendeks kolmeks päevaks on tegu kõigi soome-ugri rahvaste paigaga – ka nende omaga, kes ei saanud poliitiliste, viiruse- või muude piirangute tõttu 16.–18. juunil Tartus olla.
Seda tunnet kinnitab ka ukse juures aatriumis peesitav suur pruun karu, kes saabus Tartusse Venemaalt. Karu on kõigi soome-ugri rahvaste maailmapildis suure tähtsusega, mõned peavad teda isegi inimese lähisugulaseks. See konkreetne magav mõmmik on aga pärit Tretjakovi galeriist ja selle valmistas teatrikunstnik Maria Tregubova.