/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2012/02/03/941366t1hb798.jpg)
Rahvusringhäälingu (ERR) ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki sõnul otsustas rahvusringhäälingu juhatuse esimees 20. jaanuaril lõpetada oma uudisteportaalis anonüümse juhtkirja avaldamise.
ERRi juhtkond otsustas lõpetada anonüümsete juhtkirjade avaldamise veebis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
9. jaanuaril hakkas rahvusringhäälingu uudisteportaali arvamusrubriigis ilmuma juhtkiri - žanr, mis väljendab meediaorganisatsiooni seisukohti, millel tavaliselt pole all kirjutaja nime ning on lugeja jaoks anonüümne, rääkis Tammerk Vikerraadio saates «Meediatund».
«Ajakirjanduseetika nõuniku seisukoht juhtkirja teemal on, et žanriliselt ei saa eeldada, et juhtkiri oleks tasakaalus; anonüümne ja meediaorganisatsiooni nimel kirjutatud juhtkiri ei ole oma olemuselt sobilik rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku meediakanali uudisteportaali, sest selle žanri kasutamine võib kahjustada rahvusringhäälingu tasakaalustatuse põhimõtet,» selgitas Tammerk.
«Kui rahvusringhääling teatab juhtkirjas näiteks, et ühe erakonna esimees ja peasekretär ei peaks enam poliitikas jätkama, nagu oli tegu 19. jaanuari juhtkirjas, siis võib see panna asjatu kahtluse alla selle meediaorganisatsiooni maine ja võimekuse pakkuda erapooletut kajastust,» sõnas Tammerk.
«Juhtkiri on selle jaoks liiga institutsiooniline žanr, et seda saaks taandada meediaorganisatsiooni ühe üksuse arvamuseks, antud juhul siis uudisteportaali toimetuse arvamuseks, rahvusringhäälingu uudisteportaali usaldusväärne ja tasakaalukas maine on minu arvates liiga palju väärt, et teda žanriliste eksperimentidega kõigutada,» tõdes ERRi ajakirjanduseetika nõunik.
«Tegelikult iga juhtkirja kohta, mis puudutab olulisi valikulisi küsimusi, võib lugeja ütelda, miks peab rahvusringhääling kui avalik-õiguslik kanal siin vaidluses mingi poole valima? Näiteks kasvõi kunstiakadeemia asukoha teemaline arutelu: kunstitudeng võib ette heita, et avalik-õiguslik meediakanal ei peaks kutsuma üles kunstiakadeemiat kui eraldi kõrgkooli likvideerima,» tõi Tammerk veel ühe näite.