/nginx/o/2009/01/22/121500t1he680.jpg)
Euroopa Parlamendi liige ja Lastekaitse Liidu president Katrin Saks leiab, et õpilaste katsed gümnaasiumiastmes võiksid jääda, kuid probleemiks on hoopis katsete lubamine esimesse klassi vastuvõtmisel, mida mitmel pool tehakse.
Saks: kaotada tuleks hoopis katsed esimesse klassi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu arvates peaks arutlema ka selle üle, mis toimub eliitkoolides enne esimesse klassi vastuvõttu. Probleem saab alguse tegelikult juba lasteaias. Selleks, et katsed edukalt läbida, pannakse lapsed eelkooli, mille vanemad peavad kinni maksma. See näib mulle pigem äriprojektina, mille teeb jaburaks see, et tunnid, kus lapsed käivad, on sageli samad, mis lasteaias ning sageli ka samal ajal,» ütles Saks.
«Lõppkokkuvõttes on tegemist topeltkuluga, rääkimata sellest, et laste sortimine nii varajases eas pole õige. Ma saan aru, kui tegemist on muusikakooliga, mis nõuab kaasasündinud andeid, aga tavakooli puhul sellist asja ei peaks olema,» lisas Saks.
Aastaid lastekaitse küsimustega tegelenud Saks selgitab, et koolide vaheline konkurents paremate tulemuste nimel pole iseenesest halb ja koolide erinev tase on paratamatu.
«Küsimus on selles, kas riik peaks soodustama sellist segregatsiooni nii varajases eas nagu seda on esimesse klassi vastuvõtmine. Kindlasti peaks vältima väikelaste väntsutamist eksamitega. Vanemate parimad soovid ei tule alati kasuks lapse psüühikale,» ütles Saks.
Saksa sõnul võiks siinkohal meelde tuletada, et Soomes, kus antava hariduse tase on ka teiste riikide poolt kõrge tunnustuse saanud, on katsed algklassidesse keelatud. «Soome hariduse tugevus seisneb just selles, et kõigile antakse võimalus hea hariduse omandamiseks, mitte ei looda mõnel pool kasvuhoonetingimusi,» nentis Euroopa Parlamendi liige.
Saks toetab samas katsete lubamist gümnaasiumiastmes. «Uuringud näitavad, et ka õpilaste endi arvates võiksid selles astmes katsed olla. Seda enam, kui põhikoolid eraldatakse gümnaasiumitest, nagu Eestis plaanis on. Toetan seda ideed igati. See tõstaks gümnaasiumide taset ja suureneksid õpilaste valikuvõimalused. Mõnes mõttes annab eksam õpilasele ka uue võimaluse, kui ta tunneb, et oma kooli õpetaja on teda taga kiusanud ja põhjendamatult viletsa hinde pannud,» lisas saadik.