Pärast kolmapäevast riigikogu infotundi algas täiskogu istung, mille esimese päevakorrapunktina arutati EKRE ja Isamaa fraktsioonide esitatud umbusaldusavaldust peaminister Kaja Kallasele. Umbusaldamine kukkus 55 vastuhäälega läbi.
Video ei ole enam kättesaadav.Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Isamaa esitasid Reformierakonna esimehe, peaminister Kaja Kallase vastu umbusaldusavalduse süüdistades valitsust ebakompetentsuses.
Et peaministri umbusaldamine riigikogus läbi oleks läinud, vajas see vähemalt 51 saadiku poolthäält. EKRE ja Isamaa esitasid umbusaldusavalduse 30 allkirjaga.
«Kaja Kallase eestvedamisel on Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus mänginud mõne kuuga maha eelmise valitsuse loodud tingimused majanduse arenguks ja Eesti kaitsevõime tõstmiseks. Valitsus on teinud terve rea ebakompetentseid majanduspoliitilisi otsuseid, mis kahjustavad oluliselt Eesti ettevõtteid, maapiirkondade arengut ja riigi julgeolekut,» seisab umbusaldusavalduses.
EKRE esimehe Martin Helme sõnul praegune valitsus ei ehita, vaid ainult lõhub ning pöörab tagasi eelmise valitsuse kahe aastaga saavutatut. «Kaja Kallas peaministrina on Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse rumalate ja vastutustundetute poliitiliste valikute eest otseselt vastutav,» ütles Helme.
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on Kaja Kallase valitsuse valed ja vassimised kahjustanud Eesti julgeolekut, konkurentsivõimet ja inimeste turvatunnet.
«See kuidas on mindud pingelises julgeolekuolukorras Eesti riigikaitse, Kaitseväe ja Kaitseliidu kallale on vastuvõetamatu ja ohtlik. Seejuures on avalikkust korduvalt ja sihilikult eksitatud,» ütles Seeder, tuues näitena veel valitsuse otsuse varjata lisaeelarve menetluse käigus ligi 300 miljoni euro suurust täiendavat riigile laekuvat maksutulu.
«Valitsuse otsused kaotada väärtuspõhised meetmed nagu kodulaenude intresside tulumaksuvabastus ja kärped laste huvihariduse arvelt tabavad kõige valusamalt noori peresid,» rõhutas Isamaa esimees.
Umbusaldusavaldusele on alla kirjutanud 30 EKRE ja Isamaa saadikut - Merry Aart, Riho Breivel, Peeter Ernits, Kalle Grünthal, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Martin Helme, Ruuben Kaalep, Uno Kaskpeit, Kert Kingo, Rene Kokk, Leo Kunnas, Alar Laneman, Siim Pohlak, Anti Poolamets, Paul Puustusmaa, Henn Põlluaas, Urmas Reitelmann, Jaak Valge, Heiki Hepner, Aivar Kokk, Tarmo Kruusimäe, Mihhail Lotman, Andres Metsoja, Urmas Reinsalu, Üllar Saaremäe, Helir-Valdor Seeder, Sven Sester, Priit Sibul ja Raivo Tamm.
«Sellised tühjad süüdistused, aga eks opositsioon peab kuidagi silma paistma,» vastas Kallas talle esitatud etteheidetele.
«Umbusalduse läbiminemiseks on vaja 51 poolthäält ja kuna koalitsioonil on ju tegelikult päris mitu häält rohkem, olen üsna kindel, et see umbusaldus läbi ei lähe,» selgitas peaminister Kaja Kallas umbusaldusavalduse eel.
Et valitsuse kärpeplaanide suhtes on kriitiline ka Reformierakonna koalitsioonipartner Keskerakond, siis kas on lootust, et kärpeid ei tule?
«Me liigume selles eelarvekalendris, mis on kokku lepitud ja ei ole põhjust enne teha mingeid otsuseid,» sõnas Kallas, kelle sõnul on oluline mõju ka septembris avalikustataval majandusprognoosil. «Me saame vaadata, kuidas see seis siis on, aga enne seda ei ole meil põhjust teha teistsuguseid otsuseid,» lisas Kallas.
Kallas lisas, et eelarveauk on 1,7 miljardit ning see pole jätkusuutlik. «See, et me mõtleme selles suunas, et riigi kulud ei paisuks nagu pärmitaigen on meie kõigi huvides, sest ega neid kulusid saab katta ainult maksumaksja taskust tuleva rahaga ja see on meie kõigi ühine raha,» selgitas Kallas.
Siiski jättis Kallas õhku vastuse võimalike muudatuste kohta kärpeplaanides. «Ma ei saa öelda, et «jah» me võtame selle kõik maha või «ei» me seda ei tee. Me liigume eelarvekalendris,» lisas Kallas.
Kallas toonitas, et eesmärk on leida ühine presidendikandidaat selleks, et ta saaks riigikogus ära valitud. «Niipea kui kõik tulevad oma kandidaatidega välja on sealt juba raske kompromissi leida,» lisas Kallas. Nii peetakse läbirääkimisi esmalt koalitsioonipartneri Keskerakonnaga, aga konsulteeritakse ka opositsiooniga.
«Me ei ole selles mõttes praegu veel kokkuleppele lähedal. On olnud väga palju muid teemasid ka, millega tuleb tegeleda. Aga me konsulteerime, oleme kaardistanud erinevaid toredaid, intelligentseid lugupeetud inimesi, kes Eestis on ja arutame, kes võiks sobida presidendiks,» kirjeldas Kallas presidendivalimiste hetkeseisu.
Kas Tarmo Soomere võiks olla üks kandidaat? «Tarmo Soomere on üks kandidaat, kes on välja käidud. Täpselt nii nagu on käidud ka kõikvõimalikke muid nimesid. Nii et jah, tema on üks nendest, keda samuti kaalutakse,» lisas Kallas.
Kuidas käib ühiskandidaadi leidmine? «Me räägime ka opositsioonierakondadega: kes on absoluutselt välistatud ühele või teisele, kellele igal juhul ei tule 2/3 häälteenamust (riigikogus). Kes on selline, kelle osas on poolt- ja vastuargumendid ja lisaks on veel see, et kes peab ise ka nõus olema. Ega ka see on üks oluline element,» selgitas Kallas.
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)