«Eakatele arvutiga mitte nii sinasõbraks olevaile inimestele on aga see ülesanne ehk veidi keeruline. Samas mõned eakamad inimesed aga isegi ootavad loendajat, et saaks temaga koos kohvi juua ja juttu puhuda,» arvas Raagmaa.
Teiseks nn äärealade e-loendusel osaluse protsendi põhjuseks pakkus Raagmaa, et seal elab tegelikult vähem elanikke, kui registritesse kirja jäänud. «TÜ geograafia osakonnas tehtud mobiilsusuuringute alusel võib arvata, et ääremaa valdadest on väljaränne olnud suurem, kui see kajastub rahvastikuregistris,» viitas ta.
«Paljud inimesed hoiavad sissekirjutust kas solidaarsusest või mõnel muul põhjusel (näiteks saamaks soodsamat praamipiletit) jätkuvalt kodukohas, ehkki elavad juba ammu suures linnas. Seega võib madalama protsendi põhjus olla ka selles, et arvestuslik elanikkond on tegelikust suurem,» pakkus ta välja. Raagmaa rõhutas, et see ongi sisuline küsimus, mille rahvaloendus välja selgitama peab.
Oleks võinud suurem osalus olla
Sotsioloog Andrus Saar seevastu pidas e-loendusel osalenute arvu oodatust madalamaks.
«Kus on tihedam asustus, seal on ka kõrgem e-ankeetide täitmise protsent,» ütles Saar, pidades suuremaid linnu e-loendusel osalejate raskuskeskmeks. Paikades, kus oli aga madal vastamise protsent, on laiemaid põhjusi tema hinnangul vähemalt kaks: «Kagu-Eestis peegeldab see kindlasti majanduslikku seisu, aga ka interneti taset või kiirust. Maakohtades kasutatakse väga paljudes kohtades Kõud, mis on tõepoolest väga aeglane, eriti kui on palju kasutajaid. Näiteks kui maal olles Kõud kasutada, siis laupäeva hommikuti on täitsa võimatu tööd teha, sest internet hangub. Rahvaloendusankeedi täitmine eeldas head püsivat ühendust, sest võttis palju aega. Ma arvan, et see on üks põhjusi, miks Kagu-Eestis on vastajate protsent väiksem.»