Kas e-rahvaloenduse tulemus oli loodetust kehvem?

Rahvaloendusel internetis osalenute osakaal arvestuslikust rahvaarvust. Illustratsioon: statistikaamet / Laura Kangur

Eesti elanikud rõõmustasid teate üle, et tegime e-rahvaloendusel osalejate osakaaluga maailmarekordi, lüües senist Kanada 54-protsendist tulemust kaheksa protsendiga. Kas tulemus oli oodatav või oleks võinud meie pingutusi e-riigi vallas ning internetikasutajate osakaalu arvestades  veelgi parem olla, uuris Postimees.

Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp ütles, et oli näitajaid, mis lubasid oodata Eestis suurt e-loendusel osalemise protsenti – need olid internetis täidetud üksikisiku tuludeklaratsioonide arv ning aktiivsete internetipanga klientide arv. «Miks need olid nii tähtsad? Sest neis mõlemas kasutatakse tõsiseid, korralikke autoriseerimislahendusi – pangakoode, ID-kaarti, mobiil-IDd. Eestis on suur osa rahvastikust niisuguste lahendustega harjunud,» leidis ta.

Potisepp andis omakorda vihje e-valimisteks, kus osaleda saab end vaid ID-kaardi või mobiil-IDga autoriseerides. «Meie sisemine statistika näitab, et e-rahvaloendusel oli ID-kaardiga autoriseerimine kordi harvem kui internetipankade pangalinkidega.»

Vähetähtis pole ka see, et Eestis on umbes kahel kolmandikul leibkondadest kodus püsiv internetiühendus. Statistikaamet uuris maad juba ka enne loenduse algust ning siis näitasid tulemused, et viiest kolm eelistasid küsitleja kojulaskmisele internetis ankeedile vastamist.

Eesti rahvastikust osales e-rahvaloendusel kokkuvõttes 62 protsenti. Kõige tagasihoidlikumalt täitsid internetis ise oma ankeeti Ida-Virumaa elanikud (45 protsenti), kõige aktiivsemad olid Tartumaa elanikud (70 protsenti).

25-protsendi suurune vahe Ida-Virumaa ja Tartumaa, aga ka pea sama tulemuse teinud Tallinna (67 protsenti) ja Harjumaa (69 protsenti) vahel on päris märkimisväärne.

Valgekraed vs sinikraed

«Pilt korreleerub kenasti valgekraeliste töökohtade osakaalu ja elanike vanusstruktuuriga,» arvas Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa. «Valgekrael on hõlbus ankeet täita ka tööajal, ehkki enamusel on ilmselt netiarvutid ka kodus või kotis. Sinikrael, kes töötab tehases, on ankeedi täitmine nii IT-oskuste kui ka arvutite tõenäoliselt vähema olemasolu tõttu veidi komplitseeritum.»

«Eakatele arvutiga mitte nii sinasõbraks olevaile inimestele on aga see ülesanne ehk veidi keeruline. Samas mõned eakamad inimesed aga isegi ootavad loendajat, et saaks temaga koos kohvi juua ja juttu puhuda,» arvas Raagmaa.

Teiseks nn äärealade e-loendusel osaluse protsendi põhjuseks pakkus Raagmaa, et seal elab tegelikult vähem elanikke, kui registritesse kirja jäänud. «TÜ geograafia osakonnas tehtud mobiilsusuuringute alusel võib arvata, et ääremaa valdadest on väljaränne olnud suurem, kui see kajastub rahvastikuregistris,» viitas ta.

«Paljud inimesed hoiavad sissekirjutust kas solidaarsusest või mõnel muul põhjusel (näiteks saamaks soodsamat praamipiletit) jätkuvalt kodukohas, ehkki elavad juba ammu suures linnas. Seega võib madalama protsendi põhjus olla ka selles, et arvestuslik elanikkond on tegelikust suurem,» pakkus ta välja. Raagmaa rõhutas, et see ongi sisuline küsimus, mille rahvaloendus välja selgitama peab.

Oleks võinud suurem osalus olla

Sotsioloog Andrus Saar seevastu pidas e-loendusel osalenute arvu oodatust madalamaks.
«Kus on tihedam asustus, seal on ka kõrgem e-ankeetide täitmise protsent,» ütles Saar, pidades suuremaid linnu e-loendusel osalejate raskuskeskmeks. Paikades, kus oli aga madal vastamise protsent, on laiemaid põhjusi tema hinnangul vähemalt kaks: «Kagu-Eestis peegeldab see kindlasti majanduslikku seisu, aga ka interneti taset või kiirust. Maakohtades kasutatakse väga paljudes kohtades Kõud, mis on tõepoolest väga aeglane, eriti kui on palju kasutajaid. Näiteks kui maal olles Kõud kasutada, siis laupäeva hommikuti on täitsa võimatu tööd teha, sest internet hangub. Rahvaloendusankeedi täitmine eeldas head püsivat ühendust, sest võttis palju aega. Ma arvan, et see on üks põhjusi, miks Kagu-Eestis on vastajate protsent väiksem.»

Saar arvas, et Narva elanikeni jõudis aga e-loenduse võimaluste kohta suhteliselt vähem infot. «Jah, nad saavad infot küll ka vene keeles, aga see pole üldse võrreldav sellega, kuidas inimesi mobiliseeriti eestikeelsete meediakanalite kaudu.»

Sotsioloogi sõnul näitab e-rahvaloenduse tulemus kõige otsesemalt kätte meie e-riigi seisu. «Saame küll kõrged protsendid, et üle 70 protsendi inimestest kasutab internetti. Aga rahvaloenduse tulemus näitab, et tegelik kasutamine on ju väiksem. Miks? Sest üks internetikasutaja loendab ju peale enda veel ära ka kellegi teise, aga praegune statistika rahvaloenduse kohta ei näita seda. Potentsiaalselt meil peaks olema interneti teel loendatud inimesi vähemalt 80 protsenti, see oleks normaalne. Aga tuleb välja, et internetiseeritus on meil ikkagi kohati lünklik.»

Saar arvas, et üldarvust on väga vähe neid, kes protestiks ei lase end internetis loendada ja isiklikult loendajat külla ootavad või üldse end loendada ei lase.