ABIS tekitab tuleviku suhtes ebakindlust

Siseminister Kristian Jaani kinnitab, et endise siseministri Mart Helme ajal algatatud eelnõuga ei muudeta seniseid isikuandmete töötlemise reegleid. Foto: Fotod: Eero Vabamägi, Mihkel Maripuu, Montaaž: Airi Altnurme

Riigikogu töö on ­EKRE käitumise tõttu tõkestanud ABIS – automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu, millega koondatakse kokku inimeste sõrmejäljed ja näokujutised. Ehkki EKRE käitumist ABISi eelnõu kritiseerimisel peetakse silmakirjalikuks ja ebakindlaks, näevad biomeetriliste andmete kogus küsitavusi mitmed eksperdid.

ABISi eelnõu saatis esimesele kooskõlastusringile juba eelmisel sügisel toonane siseminister Mart Helme (EKRE). Tema sõnul oli eelnõu algne eesmärk hoopis uue IT-rakenduste loomine vanade andmebaaside asemele, kuid «ametnike initsiatiivil muutus eelnõu superandmebaasi loomise eelnõuks» ning nõnda jäi see eelmises valitsuses just EKRE vastuseisu tõttu toppama.

Mart Helme lahkumise järel siseministriks saanud Alar Laneman (EKRE, pildil) rõhutas, et EKRE ei ole eelnõu mõtte vastu, sest tehnoloogiaga tuleb kaasas käia. Trotsi tekitavad aga mitmed detailid, mille suhtes EKRE muudatusettepanekuid arvesse ei võetud. «Ei ole ju ühtegi sisulist seadust, mis algatusest vastuvõtmiseni püsib muutumatuna. Loomulik protsess on, et muudatusi tehakse.»