Kaitseväe akadeemia korraldas juuniküüditamise aastapäeval Värskas tseremoonia, et hoida elus mälestust sadade Eesti ohvitseride küüditamisest ja hukkamisest 1941. aastal.
FOTOD ⟩ Värskas avaldati austust küüditatud ja hukatud Eesti ohvitseridele (1)
«Jäägu 14. juuni 1941 aasta massiküüditamised meile meelde tuletama, et vajadusel tuleb Eesti riigi eest igal juhul koos ja otsustavalt võidelda. Vastasel juhul meid väänatakse salasepitsustega ning ükshaaval, nagu juhtus siin, 80 aastat tagasi,» ütles kaitseväe akadeemia ülema asetäitja kolonel Riivo Valge tseremoonial peetud kõnes.
«Arhiividest teame, et ühe «kollektiivse» otsusega lasti hiljem Norilskis, ehk küüditamise jaotusjaamas, maha 40 Eesti ohvitseri - üheksa koloneli, viis majorit, üheksa kaptenit ning ülejäänud nooremohvitserid. Ainuke süüdistuspunkt oli „osavõtt kontrrevolutsioonilisest tegevusest.»
Lisaks Kaitseväe Akadeemia ülema asetäitjale võttis sõna ka Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esindaja Tiit Põder, Kaitseliidu Võrumaa maleva kaplan Mait Mölder ning hingepalvuse küüditatud ja hukatud Eesti ohvitseride mälestuseks pidas Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku ülempreester Andreas Põld.
Tseremoonia auvahtkonnas olid Kaitseväe Akadeemia kadetid ning pärast tseremooniat asetati 1941. aastal nõukogude võimu poolt represseeritud Eesti ohvitseride mälestuskivi jalamile pärjad.
Nõukogude võim vangistas ja küüditas 1940.-1941. aastatel sadu Eesti ohvitsere, kellest enamus hukati või surid vangistuses. 13. juunil 1941 vangistati Värska õppelaagris pea 200 Eesti kaadrikaitseväelast, enamus ohvitserid. Nad koguti Petserisse Kaitseliidu majja, kust järgmisel päeval viidi juba edasi Venemaa vangilaagritesse. 1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud Eestist kokku ligi 10 000 inimest.
Küüditatud ja hukatud ohvitseride auks peetud mälestustseremoonia korraldamist alustas Eesti vabadusvõitlejate liit ja Eesti eruohvitseride kogu, alates 2017. aastast korraldab tseremooniat Kaitseväe Akadeemia.