Fotod ⟩ Kommunismiohvrite memoriaalis avati uued nimetahvlid

Kommunismiohvrite memoriaalis avati täna uued nimetahvlid 250 hukkunud ohvri nimega.

Esmaspäeval, leinapäeval avati Eesti kommunismiohvrite memoriaali mälestuskoridoris uued nimetahvlid 250 hukkunud ohvri nimega. Eesti Mälu Instituut kutsub üles kontrollima oma pereliikmete ja teiste tuttavate andmeid elektroonilises memoriaalis www.memoriaal.ee ning jagama lisateavet, mis aitab jäädvustada ohvrite mälestust.

Mälestusseinal on praegu üle 22 000 hukkunud kommunismiohvri nime ning e-memoriaalis rohkem kui 100 000 isikukirjet.

«Kodus säilinud dokumendid, kirjad, kirja pandud mälestused ja fotod või ka seni suuliselt edasi antud lood on sageli suureks abiks Nõukogude režiimi ohvrite saatuste selgitamisel. Uus teave aitab meil e-memoriaalis andmeid täpsustada ning jäädvustada hukkunud ohvrite nimesid memoriaali mälestusseinal. Julgustame pöörduma meie poole kõiki, kelle valduses sellist teavet on,» ütles Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige, ajaloodoktor Meelis Maripuu.

Alates memoriaali rajamisest Maarjamäel ning e-memoriaali avamisest internetis on instituudiga võtnud ühendust sajad inimesed, kes on aidanud välja selgitada paljude seni teadmata saatusega represseeritute andmeid ja lugusid või parandada ebatäpsusi. Samas ootavad selgitamist veel tuhandete Eesti inimeste saatused, kelle kohta käiv info on puudulik.

Esmaspäeval kell 15.15 kommunismiohvrite memoriaalis avatud uutel nimetahvlitel on teiste hulgas kolme venna – Mati, Kaljo ja Kalevi – nimed, kes hukkusid väikelastena küüditatutena Siberis alatoitumise, ebainimlike elutingimuste ja meditsiiniabi puudumise tõttu. See on e-memoriaali vaates täiesti uus teadmine, sest Siberis hukkunud laste kohta on infot väga vähe. Tänu peres säilinud mälestuste jagamisele instituudiga on laste nimed nüüd jäädvustatud memoriaalis.

Nimetahvlite avamisel kõneles instituudi esindaja Meelis Maripuu ja kolme hukkunud venna sugulane Veeve Kalme. Katrina Merily Reimand esitas viiulil «Ei saa mitte vaiki olla».

Kell 16 algas Eesti kommunismiohvrite memoriaalis leinapäeva mälestustseremoonia. Kõnelesid president Kersti Kaljulaid, justiitsminister Maris Lauri, Läti Vabariigi suursaadik T.E. Raimonds Jansons, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Eleri Pilliroog. Mälestuspalvuse pidas EELK peapiiskop Urmas Viilma. Küüdiluulet luges Merle Palmiste.

14. juuni on leinapäev, mil Eestis mälestatakse rohkem kui 10 000 1941. aasta juuniküüditamise ohvrit ning kõiki Nõukogude okupatsioonivõimu tegevuse tagajärjel hukkunud Eesti inimesi.