Presidendivalimisteni on jäänud vähem kui kolm kuud. Kuku raadio saade «Nädala tegija» kutsus külla tänase presidendi Kersti Kaljulaidi, et arutada, millist presidenti Eesti vajab.
Saatejuht Ulla Länts küsis, kas president Kaljulaidile tuleb üllatusena, et ikka veel ei ole lahti läinud presidendikampaania uue ametiisiku valimiseks. Kaljulaid avaldas, et tegelikult on ta mures olnud juba kauemgi. On olnud teada, et presidendi valimise kord vajab kohendamist, aga selleni pole jõutud.
Eelmise korra valimiskampaania oli Kaljulaidi hinnangul juba selline, mis oleks olnud kohane presidendi otsevalimise korral. See poleks olnud probleem, kui iga debatt oleks alanud ja lõppenud meeldetuletusega, et väga tore on nende inimestega lähemalt tutvuda, aga Eesti valimiskord on teistsugune. «Nagu ikka, pendel käib ühest äärest teise. Nüüd me siis oleme teises ääres,» mõtiskles Kaljulaid.
President meenutas, et 2016. aastal ametisse astudes oli ta teadlik, et tema kõige olulisem ülesanne on kaitsta Eesti põhiseaduslikku korda. Samas tundus tollel hetkel paljudele, sealhulgas ka tema valijatele, et olulisem on seista väljaspool Eesti huvide eest ning olla oluline panustaja välispoliitikas. Asjaolud lihtsalt kujunesid selliseks, et Kaljulaid pidi märksa rohkem võtma välispoliitilist rolli, kui ta oleks oodanud või isegi soovinud. «Iga president peab kohanema ümbritsevate oludega ning tegema alati seda, mis on Eestile parim,» rõhutas ta.
Kaljulaid ei tahtnud hakata kommenteerima, kas ja kui palju võiks või peaks president olema seotud parteipoliitikaga. Tema sõnul ei tea ette, kui oluliseks muutub järgmise presidendi seaks põhiseaduse kaitsja roll. Eesti kaitsmise ning aktiivselt välis- ja julgeolekupoliitikas osalemise puhul on oluline keeleoskus ja julgus.