Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Juurikas. Tänaku auto saladus

Copy
Tõsine vestlus. Teeme rahval tuju paremaks!
Tõsine vestlus. Teeme rahval tuju paremaks! Foto: Allan Hmelnitski

Sherlock Holmes istus hilise ööni kamina ees, kääksutas viiulit ja ilastas piipu nagu isane koer. Nii juhtub alati, kui elus puudub põnevus ja intriig.

«Mu vaim mässab tardumuse vastu, Watson,» kaebles rahutu korterinaaber. «Andke mulle probleeme, andke mulle tööd, andke mulle kõige segasem salakiri, kõige keerulisem analüüs ja ma olen oma sõiduvees. Ma põlgan olesklemise töntsi rutiini. Ihkan vaimset erutust. Seepärast ma ei läinudki politseisse tööle, vaid valisin endale nii iseäraliku elukutse või pigem lõin selle, sest olen sel alal ainus kogu maailmas.»

«Ainus eradetektiiv maailmas?» küsisin haigutust maha surudes. Ma teadsin, mis jutt nüüd tulema hakkab.

«Ainus nõuandev eradetektiiv,» vastas ta uhkelt. «Olen oma alal viimane ja kõrgeim instants. Kui inspektor ­Lestrade enam midagi peale ei oska hakata – mis on muide tema juures tavaline –, siis antakse asi minu kätte.»

Ei jaksanud Holmesi talumatut enesekiitust kuulata. Läksin voodisse ja üritasin uinuda. Aga uni, kui ta lõpuks tuli, oli rahutu. Sherlocki viiuli kaeblik ulgumine ulatus isegi Morpheuse kuningriigi piiride taha.

Hommikulauda ilmudes olid Sherlocki silmad magamatusest punased nagu jänesel.

«Watson, kas Sardiiniast on mingeid uudiseid?»

«Uudiseid? Sardiiniast?» ei saanud ma küsimusest aru. «Taevas halasta, Holmes, mis uudiseid te Sardiiniast ootate? Niipalju kui mina tean, on Sardiinia üks jumalast ja inimestest hüljatud kolgas kusagil Itaalias. Sardiinias ei kasva midagi peale kivide ja umbrohu. Mis uudiseid sellisest paigast tulla saab?»

«Mõnikord, Watson, ma tõepoolest kadestan ülimat külmaverelisust, mis puudutab kõike, mis jääb väljapoole teie kitsast huvideringi, piirdudes vaid Uus-Meremaa kriketi ja hobuste võiduajamisega. Kogu maailma pilgud on praegu pööratud Sardiiniale, kus toimub järjekordne ralli. Aga teie, Watson, istute tooli peal nagu hunnik heinu ja sööte keedetud muna.»

«Sardiine on kah, proovige, need on täitsa maitsvad,» soovitasin mina. «Mässasime miss Hudsoniga tükk aega, enne kui konservikarbi lahti saime. Kas see, kui aja peale kalakonservi avatakse, ongi Sardiinia ralli?»

Holmes ei vastanud naljakatsetusele. Ta seisatas akna all ja jäi pingsalt tänavale vaatama. Ja siis, pöördudes minu poole, ütles maailma ainus nõuandev detektiiv surmtõsise näoga:

Tagasi üles