Korduvalt karistatud narkodiiler läheb kümnendiks trellide taha

Videosilla abil luges otsuse ette kohtunik Marek Vahing (keskel), kohtu koosseisu kuulusid ka rahvakohtunikud Leho Liiv ja Liidia Heinsoo. Kohtualuseid istungi vältel kuulajatele ei näidatudki, pealegi viidi mõlemad enne lõppu korra rikkumise pärast saalist minema. Foto: Margus Ansu

Neljapäeval loeti Tartu kohtumajas ette otsus 30-aastase Siim Grossbergi ja 40-aastase Heiti Kitse kriminaalasjas. Ligi kaks tundi väldanud istungi käigus tunnistas kohtunik Marek Vahing Grossbergi süüdi viies narko- ja vägivallateos ning Kitse narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises.

Kohtu otsuse kohaselt on Grossberg süüdi väljapressimises. Ta nõudis oma tuttavalt raha, ähvardades teda vägivallaga ning lubades talle keeldumise korral «matuse korraldada». Kuna süüdistatav oli varem oma tuttavat peksnud ja eluohtliku tervisekahjustuse põhjustanud, tundis kannatanu, et tegemist on tõepoolest ohuga tema elule.

Ka käitles Grossberg suures koguses narkootilisi aineid: ligi poolt kilo amfetamiini ja metamfetamiini. Ta hankis narkootikume Tallinnast, et neid seejärel Tartus tarvitada ja edasi müüa.

Lisaks narkokuritegudele sai Grossberg süüdistuse inimese kehalises väärkohtlemises peksmise ja tõukamise teel. Veel võttis Grossberg ühelt oma tuttavalt vabaduse, takistades teda sõiduautost lahkumast ning sundides ta seejärel oma korteris kiirlaenu võtma.

Grossberg jäi süüdi ka relva ebaseaduslikus käitlemises. Nimelt leidus pildimaterjali, kus ta poseeris relvaga ja tegi näidislaske. Püstol Stalker 917 konfiskeeriti ja pärast otsuse jõustumist hävitatakse.

Järjest julmem

Kohtuniku sõnul oli otsuse langetamisel suureks abiks tunnistaja, kelle ütluste asjakohasust ei ole põhjust kahtluse alla seada. Kohtualuste kaitsja rõhutas aga asjaolu, et tunnistaja ei mäleta mõningaid sündmusi piisavalt täpselt, kuid mõne teise episoodi asjus on tema mälu liigagi terane.

Kohus tõdes, et Grossberg oli teod toime pannud ettekavatsetult, ettekavatsetus on karistusõiguslikult tahtluse kõige rängem aste. Karistuseks määrati Grossbergile kümne aasta ja ühe kuu pikkune vangistus liitkaristusena, lähtudes tema tegude ühiskonnaohtlikkusest. Kohus rõhutas, et Grossbergi süü oli keskmisest suurem ja väljendus tahtes näidata vägivallaga oma jõudu.

Varasemate kuritegude eest määratud karistused pole kohtu hinnangul Grossbergile mõjunud, vaid on tema käitumise muutnud veelgi agressiivsemaks ja julmemaks.

Varasemate kuritegude eest määratud karistused pole kohtu hinnangul Grossbergile mõjunud, vaid on tema käitumise muutnud veelgi agressiivsemaks ja julmemaks. Seepärast pidas kohtunik vajalikuks märkida, et tal pole nüüdki usku, et vangla meest parandaks – küll aga on tal trellide taga uusi süütegusid toime panna raskem.

Kits mõisteti süüdi suure koguse narkootikumide korduvas ebaseaduslikus käitlemises ja teda karistati seitsme aasta pikkuse vangistusega, millest arvestatakse maha eelvangistuses viibitud kaks päeva.

Kõrvaldati kohtusaalist

Ligi 20 minutit pärast kohtuistungi algust tõstis Grossberg lärmi ja ta eemaldati saalist. Nii jäi tal endal suurem osa tema kohta käivast otsusest kuulamata.

Enne otsuse lugemise lõppu lahkus ka Kits, kes sai kohtunikult noomida vahelesegamise pärast. Kohtunik tuletas Kitsele meelde, et süüdistatavale on otsuse kuulamine vabatahtlik ning tal on luba lahkuda, misjärel viidi Kits ruumist minema.

Grossbergil on varasemast veel kuus kehtivat kriminaalkaristust varavastaste, vägivalla- ja liikluskuritegude eest. Kitse on varem karistatud kolmel korral narkokuritegude eest.