Kohtunik Eveli Vavrenjuk ei saa oma puutumatuse võtmist halduskohtus vaidlustada

Riigikohus Foto: Margus Ansu / Postimees

Riigikohus selgitas, et kuritegudes süüdistataval Tartu Maakohtu kohtunikul Eveli Vavrenjukil pole võimalik halduskohtus vaidlustada presidendi otsust, millega võeti temalt immuniteet.

Kohtunikule süüdistuse esitamiseks on seaduses ette nähtud erikord, et tagada kohtuvõimu sõltumatus, mida oleks võimalik meelevaldse kriminaalmenetlusega kahjustada. Seega tuleb peaprokuröril saata kõigepealt Riigikohtule taotlus, et kohus teeks presidendile ettepaneku anda süüdistusakti koostamiseks oma nõusolek. Alles pärast riigipea heakskiitu on prokuratuuril võimalik edastada süüdistus maakohtule sisuliseks arutamiseks.

Riigikohtu üldkogu rahuldas tänavu 19. jaanuaril peaprokuröri taotluse, milles sooviti esitada kohtunik Vavrenjukile süüdistus mitmes ametialases kuriteos, seejärel saatis Riigikohus taotluse presidendile. Riigipea andis 26. jaanuaril nõusoleku Vavrenjukile süüdistuse koostamiseks.

Seejärel esitas Vavrenjuk halduskohtule kaebuse presidendi otsuse tühistamiseks, sest tema hinnangul on otsus õigusvastane, kuna see ei sisalda põhjendusi ning ta jäeti menetlusse kaasamata ja ära kuulamata.

Halduskohus tagastas kaebuse Vavrenjukile, leides, et selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus aga tühistas halduskohtu määruse ja kohustas asja sisuliselt läbi vaatama.

Vavrenjuk saab oma õigusi kaitsta kriminaalmenetluses

Riigikohtu halduskolleegium tühistas täna ringkonnakohtu määruse ja selgitas, et kohtuniku immuniteet on tagatud kaheastmelise menetluse kaudu, kus süüdistuse esitamise põhjendatust kontrollivad kaks põhiseaduslikku institutsiooni – Riigikohus ja Vabariigi President.

Riigikohtu üldkogu jõudis peaprokuröri taotlust kaaludes järeldusele, et süüdistuse esitamine pole poliitiliselt erapoolik ega muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. Samuti ei kaldunud president Riigikohtu ettepanekust kõrvale.

Kolleegium märkis, et pärast süüdistuse esitamist saab Vavrenjuk oma õigusi kaitsta kriminaalasja arutamisel maakohtus, kus antakse hinnang ka kohtueelse menetluse toimingutele ja otsustustele. Maakohtu pädevuses on muu hulgas hinnata, kas kõik nõuded süüdistusakti koostamiseks olid täidetud ja kas kohtunikult võeti puutumatus seadusi järgides.