Analüüs: Covid-19 pandeemia võimendas Eestis soolist ebavõrdsust

Ema lastega, pilt on illustratiivne. Foto: Jüri Rüsülainen / Valgamaalane

Sooline ebavõrdsus pandeemia ajal suurenes, koolide ja lastehoiuasutuste sulgemisel jäid laste eest hoolitsemine ja kodutööd enamasti naiste kanda ning neil vähenes võimalus teha tasustatud tööd, selgub Eesti Teadusagetuuri tellitud analüüsist.

Pandeemia, iseäranis eriolukorra ja inimeste kodudesse sulgemise ajal astus Eesti soolises võrdsuses mitu sammu tagasi. Eesti liikus tagasi minevikku, mil laste ja teiste abi vajavate lähedaste hooldus on suures mahus naiste õlgadel ilma formaalsete hoiuteenuste toeta, seda sageli palgatööst loobudes või seda vähendades.

Iseäranis raske oli pandeemia aeg üksikvanematele, eesliinitöötajatele ja erivajadusega laste vanematele, selgus Praxise analüüsist «Covid-19 pandeemia sotsiaal-majanduslik mõju soolisele võrdõiguslikkusele».

«Pandeemia andis soolisele võrdõiguslikkusele väga tugeva löögi,» kinnitas analüüsi üks autoritest, analüütik Sandra Haugas. «Pandeemia ajal langesid drastiliselt suurenenud hulgal toimetusi valdavalt naistele. Selles mõttes viis pandeemia meid soolise võrdõiguslikkuse vallas justkui saja aasta tagusesse aega, mil naise nii-öelda täisajaga, samas tasustamata töö oligi toimetada kodus.»

Juba enne pandeemiat panustasid naised võrreldes meestega laste hoolitsemisesse ja kodutööde tegemisse rohkem tunde. Praxise analüüsist selgus, et tasustamata tööd, näiteks laste eest hoolitsemine, toiduvalmistamine, kodu koristamine, toiduplaneerimine, kodutööde jaotamine pereliikmete vahel, laste koolist tulevate e-kirjade lugemine ja nendele vastamine on pandeemia ajal jäänud enamasti naiste kanda.

See on naistele kaasa toonud märkimisväärsed töö- ja pereelu ühitamise raskused, millest tulenevalt on osa naisi olnud sunnitud oma tasustatud töö koormust vähendama või sellest loobuma. See on vähendanud ka naiste unetunde, aega iseendale ning toonud kaasa vaimse tervise probleeme.

Lapsevanematele, sõltumata soost, valmistas muret laste toimetulek pandeemia ajal: osal juhtudel on pandeemia lastele juba negatiivse jälje jätnud, näiteks on neil tekkinud õpiraskused või muud vaimse tervise probleemid.

Pandeemia-aegne pere nimel karjäärist või täiskohaga tööst loobumine avaldab Praxise analüüsi järgi pikaaegset mõju soolisele võrdsusele tööturul. Praegune tööst loobumine mõjutab tõenäoliselt edaspidigi naiste töökarjääri ja - hõivet, sealhulgas soolist palga- ja pensionilõhet.

Eestis ei ole piisavalt tehtud selleks, et toetada lapsevanemate edukat toimetulekut ja soolist võrdsust pandeemia ajal, selgus analüüsist. Kõige enam ollakse meetmetest rahul toidupakkide jagamise ja alusharidusasutuste kohatasuvabastusega.

Kuna tegemist on kohalike, mitte riiklike meetmetega, on need sageli piirkondlikult  ebavõrdsed: mõni kohalik omavalitsus pakub toidupakkides töö- ja pereelu paremat ühitamist võimaldavaid valmistoite, teine aga kuivaineid ja muud sellist, mis töö- ja pereelu ühitamisele oluliselt kaasa ei aita; mõnes omavalitsuses  on alusharidusasutuste kohatasuvabastus, teistes aga mitte ja nii edasi.

Lapsevanemad olid kriitilised ka kriisijuhtimise küsimuses ja tõstsid esile kehva planeerimist, ebapiisavat otsustamisjulgust, põhjendamatute otsuste tegemist, liigset vastutuse asetamist üksikisikule, vähest koostööd erasektoriga ning kõige enam ebaõnnestunud kommunikatsiooni, sealhulgas ebaselgeid sõnumeid, infopuudust, vähest empaatiat ja inimeste hirmutamist.

«See näib viitavat, et poliitikakujundajad küll aimasid, et pandeemia võib soolist võrdõiguslikkust mõjutada negatiivselt, kuid sellegipoolest jätsid nad seda mõju pehmendavad meetmed kujundamata. Sooline võrdõiguslikkus ei ole Eesti poliitikakujunduses endiselt piisavalt oluline väärtus, mida kaitsta,» leidis Haugas.

Praxis soovitab poliitikakujundajatel toetada lapsevanemate, naiste ja meeste edukat toimetulekut kriisiga, sh ennekõike töö- ja pereelu ühitamist ning tervist senisest tugevamalt, töötades välja vastavad tugimeetmed. Meetmed peavad arvesse võtma vajaduste mitmekesisust nii sugude kui ka teiste gruppide lõikes. Näiteks üksikvanemate ja suurperede vanemate vajadused võivad olla üsna erinevad. Üksikvanemad võivad vajada psühhosotsiaalset tuge üksindustunde leevendamiseks ja vaimse tervise probleemide ennetamiseks, aga ka toidu ja ravimite kojukandeteenust, tuge lapse eest hoolitsemisel ja nii edasi, suurperede vanemate jaoks võib aga väga oluline olla hoopis võimalus kasutada privaatseid töö tegemise ruume.

Analüüs on tehtud RITA 1 projekti «Covid-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine» raames. Projekti eesmärk on pakkuda ajakohast ja kvaliteetset infot koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisi lahendamiseks ning hinnata kriisi leevendamiseks välja töötatud kriisi leevendusmeetmete majanduslikku mõju. 

Uuringu tellija on SA Eesti Teadusagentuur ja tööd rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti Teadusagentuuri programmist RITA ja Eesti riigi eelarvest.  Mõttekoda Praxis on kodanikualgatuslik, sõltumatu ja avalikes huvides tegutsev mõttekoda.