Kukkumised ja uppumised võtsid mullu rekordiliselt palju elusid

Uppunu otsimine Tallinnas Männku karjääris. Foto: Mihkel Maripuu

Statistikaameti täpsustatud andmetel registreeriti Eestis eelmisel aastal 15 811 surma. Tavapäratult palju ehk 944 registreeriti vägivaldseid surmasid, millest 181 olid kukkumise ning 52 uppumise tagajärjel. COVID-19 tõttu suri 203 inimest.

Statistikaameti analüütiku Koit Merese sõnul sureb reeglina kõige rohkem inimesi aasta esimeses kvartalis. Tavapäraselt ületab ka esimese poolaasta surmade arv veidi aasta teise poole oma.

«Eelmisel aastal jaotusid surmad aasta peale tavapärasest võrdsemalt, aga veidi rohkem oli surmasid just teisel poolaastal. Võrreldes eelnevate aastatega oli selgelt rohkem surmasid neljandas kvartalis ning eriti kurva statistikaga eristus detsember, mil suri 1542 inimest,» ütles Meres.

Vägivaldseid surmasid registreeriti möödunud aastal 944, neist 604 juhul oli põhjuseks õnnetusjuhtum, 207 korral enesetapp, 40 inimest suri rünnaku tagajärjel ja 61 juhul oli täpne põhjus ebaselge.

«Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumitest hakkavad kõige teravamalt silma juhuslikud kukkumised ja uppumised. Eelmisel aastal kukkus end surnuks 181 inimest, mis on 71 võrra enam kui aasta varem. Uppumisi registreeriti 52 ja see on samuti viimaste aastate üks mustemaid näitajaid,» selgitas Meres.

Analüütiku sõnul suurenes 2020. aasta neljandas kvartalis hüppeliselt just vanemate inimeste suremus.

«Näiteks rohkem kui pooled aasta jooksul kukkumise tagajärjel surnud isikutest olid 80-aastased või vanemad. Suur osa neist suri aasta viimastel kuudel, koroonapiirangute ajal, kodus kukkumise tagajärjel,» lisas Meres.

Eelmisel aastal suri 100 000 elaniku kohta 1189 inimest. Alla 50-aastaseid mehi suri 100 000 elaniku kohta 131 ning naisi 56. Oluline muutus on seejuures see, et nii naiste kui ka meeste suremus alla 50-aastaste seas langeb. Varasemate aastatega võrreldes hakkab maakondlikult silma mõnevõrra väiksem surmade arv Hiiumaal, Jõgevamaal ning Lääne-Virumaal.

Surmapõhjusena registreeritakse üks põhjus, mille määrab arst. Statistikaamet saab surmapõhjuste andmed Tervise Arengu Instituudilt (TAI). Statistikaameti andmebaasis avaldatavad andmed erinevad TAI omadest, sest viimane käsitleb ainult Eestis surnuid inimesi ja määrab surnu elukoha arstile teadaoleva elukoha järgi, statistikaamet aga võtab arvesse ka välismaal surnud Eesti elanikke ning määrab elukoha erinevate andmebaaside põhjal arvutatava elukoha residentsuse indeksi põhjal.