Tänasel riigikogu istungil andsid Isamaa ja EKRE fraktsiooni 31 saadikut üle umbusaldusavalduse kaitseminister Kalle Laanetile. Umbusaldamise poolt hääletas kogu opositsioon 42 saadikuga, selle vastu aga võimuliit 57 häälega.
Isamaa algatusega liitus esiti küll konservatiivne rahvaerakond, kuid mitte sotsiaaldemokraadid. Siiski hääletas lisaks Isamaa ja EKRE saadikutele umbusaldusavalduse poolt ka sotside fraktsioon.
Oma hääle jätsid andmata keskerakondlased Andrei Korobeinik ja Viktor Vassiljev.
«Allakirjutanud avaldavad umbusaldust Kalle Laanetile, kes on kaitseministrina valetanud Eesti riigikaitse kahjustamise kohta, nõrgestanud Eesti julgeolekut ja inimeste kaitsetahet, kaitseväge, Kaitseliitu ning olulisi riiklike sümboleid,» seisis umbusaldusavalduses.
Laanet tõrjus väiteid, et on valetanud ning kinnitas, et Eesti riigi kaitse ja julgeolek on nii tema, Reformierakonna kui ka koalitsiooni jaoks prioriteet. Ministri sõnul hoitakse riigikaitse valdkonnas kokku igapäevakuludest, kuid seda põhjusel, et investeerida riigi sõjalise kaitse võimekusse. Palju kõneainet pakkunud kaitseväe orkester jätkab Laaneti kinnitusel ministeeriumi valitsemisalas, mille üks osa on Sõjamuuseum.
Riigi eelarvestrateegia on tema sõnul valitsuse poliitiline dokument, mida igal aastal üle vaadatakse. «Nii et rääkida, kuidas maailm kukub kokku ja kuidas me ei seisa riigikaitse eest, on vale,» toonitas minister. «Ma seisan kindlalt selle eest, et meie eelarvelised vahendid Eesti riigikaitsesse kasvaksid,» lisas ta.
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on kaitseministri tegevus andnud tõsise hoobi Eesti julgeolekule ja inimeste kaitsetahtele. «Otsus asuda õõnestama kärbetega kaitseväge, Kaitseliitu ning olulisi riiklike sümboleid on vastuvõetamatu. Need sammud näitavad, et Kalle Laanet ei mõista oma rolli kaitseministrina Eesti julgeoleku tagamisel ja ei teadvusta Eesti keerulist geopoliitilist olukorda,» põhjendas Seeder umbusaldusavaldust.
EKRE esimees Martin Helme sõnas, et nende erakonna hinnangul on Laanet ametis läbi kukkunud. «Ta ei mõista oma valdkonda ega paista tundvat ka mingit huvi riigikaitse valdkonna arengu vastu. Korduvad riigikogu ja avalikkuse eksitamised näitavad, et ta kas ei saa aru, või valetab oma valdkonnas toimuva kohta. Kummalgi puhul ei tohi ta ministrina jätkata,» põhjendas ta.
Sotsiaaldemokraatide hinnangul vastutab selles kontekstis valitsus üheselt, sest sama hooga tuleks umbusaldust avaldada homme juba mõnele teisele ministrile, selgitas
/nginx/o/2021/05/13/13779490t1hc3b8.jpg)
erakonna juhatuse liige Jevgeni Ossinovski. «Laanet on selles küsimuses ju tegelikult ettur. Selles kontekstis peaks hinnangu andma pigem valitsusele tervikuna nende kärbete eest ja tegelikult alustame ka konsultatsioone Vabariigi Valitsuse ja peaministri umbusaldamiseks,» sõnas ta. Siiski ei saa Ossinovski sõnul ka sotsid kaitseminister Laaneti senist tööd kiita. Küll aga rõhutab ta, et pahameelt vastukaja tekitanud kärbete osas tuleks avaldada valitsusele, mitte ministritele.
:format(webp)/nginx/o/2021/03/22/13691543t1hafb8.jpg)
Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul on erakond ka varem öelnud, et kärped tänases majanduskeskkonnas pole õige tee. «Riigi eelarvestrateegia (RES) kokkulepe tuleks avada, viga ühiselt tunnistada. See mõte on meie partnerile edastatud. Loodame, et jõuame ühiselt siin uue lahenduseni,» sõnas Karilaid ja lisas, et ka haridusminister Liina Kersna tunnistas esmaspäeval, et RESi lepe oli liiga kiire. «Täna oleks hea lahendus kärpekirve peatamine. Laanet on hetkel lihtsalt RESi ohver. RESiga lepitud numbrid tuleb teha usaldusväärseks, siis saab ka Laanet oma tööd paremini teha,» leiab Karilaid.
/nginx/o/2021/05/05/13762717t1h120f.jpg)
EKRE fraktsiooni esimehe Henn Põlluaas sellega ei nõustu: «Laanet on valitsuse liige ja otseselt kõikide nende otsuste tegemise juures.» «Tema kohustus oleks olnud näidata julgust ja sirgeselgsust ja piltlikult öeldes lüüa rusikaga lauale. Et me Eesti julgeolekuga ei mängi ja mingisuguseid kärpeid kaitsekuludes ei tee,» lisas Põlluaas. Talle on ka eravestlustest selgeks saanud, et nii Keskerakonna kui ka mõned Reformierakonna liikmed Laaneti tegemisi õigeks ei pea. «Ma loodan, et nad hääletavad nii, nagu on õige,» ütles Põlluaas.
EKRE fraktsiooni esimehe hinnangul on sotsiaaldemokraadid toimetanud suures osas justkui koalitsiooniliikmed. «Kuid ma loodan, et kui läheb hääletamisele, siis nad hääletavad ikkagi selle umbusalduse poolt,» sõnas Põlluaas.
Umbusaldusavaldus täies mahus:
Allakirjutanud avaldavad umbusaldust Kalle Laanetile, kes on kaitseministrina valetanud Eesti riigikaitse kahjustamise osas, nõrgestanud Eesti julgeolekut ja inimeste kaitsetahet, Kaitseväge, Kaitseliitu ning olulisi riiklikke sümboleid.
Kaitseminister Kalle Laanet on korduvalt valetanud ja avalikkust eksitanud. Enne riigi eelarvestrateegia (RES) heakskiitmist valitsuses kinnitas Kalle Laanet, et kaitsekulusid ei vähendata. Tänaseks on selgunud, et järgmise nelja aastaga vähendatakse kaitsekulusid võrreldes praeguse riigikaitse arengukava ja kaitseinvesteeringute programmiga 114 miljoni euro võrra. Ühtlasi on minister selgelt eksitanud avalikkust nähes RESis ette miinisadama müüki, olles avalikult sellist plaani korduvalt eitanud.
Pärast RESi avalikustamist väitis kaitseminister, et kärped ei tule Eesti kaitsevõime arvelt, kuid tänaseks on selgunud, et seegi oli vale. Praeguses keerulises julgeolekuolukorras tuleks Eesti kaitsevõimesse täiendavalt panustada, kuid selle asemel vähendatakse kaitseministeeriumi valitsemisala töötajate arvu ligi 270 inimese võrra. Löögi alla satuvad pikaajalised investeeringud, tegevväelased, kaitseväe teenistujad ja ka välisesindused.
Kaitseministri suutmatus seista Eesti julgeoleku eest annab valusa hoobi Eesti inimeste kaitsetahtele. Otsus asuda õõnestama kärbetega Kaitseliidu tegevust, mille eesmärk on suurenda Eesti rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda, nõrgestab olulisel määral inimeste kaitsetahet. Ühtlasi näitab kärpeplaanidest tingitud otsus kaotada Kaitseväe orkester ja kaplaniteenistus, et minister ei mõista oluliste riiklike sümbolite ja laiapindse riigikaitse rolli Eesti julgeoleku tagamisel.
Põhiseadus määratleb Eesti riigikaitse laiema eesmärgina riigi iseseisvuse, sõltumatuse, territoriaalse terviklikkuse, põhiseadusliku korra ja elanikkonna turvalisuse säilitamise. Seda saab Eesti teha ainult juhul, kui riigikaitse eest vastutavate institutsioonide ja ühenduste vastu on piisav usaldus. Kaitseminister, kes ei suuda seista oma juhitava valdkonna eest ning kes nõrgestab oma otsustega Eesti julgeolekut ei saa ametis jätkata.
Kõike eeltoodut arvesse võttes on selge, et Kalle Laanet ei sobi oma ametisse ja seetõttu teeme ettepaneku kaitseminister Kalle Laaneti riigikogu poolseks umbusaldamiseks.
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)