/nginx/o/2012/02/02/938922t1h3179.jpg)
Rahvatantsuõpetaja Agne Kurrikoff-Hermani jaoks on igakuised lennud Iirimaale alates eelmisest suvest muutumas osaks elust, kuna ta õpetab seal eesti naiste tantsurühma.
Välisriikides elavate eestlaste arvu võib vaid oletada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvastikuregistri järgi on Eesti kodanikke, kelle elukoht on registreeritud Iirimaal, üle 900, kusjuures eelmise aastaga lisandus neid terve kolmandik. Tegelik eestlaste arv Iirimaal on arvatavasti vähemalt kolm korda suurem.
Sama on andmetega Austraalias elavate Eesti kodanike kohta, keda rahvastikuregistri andmeil on ligi 1600. Ent Sydneys töötava peakonsuli Triinu Rajasalu andmetel kõiguvad hinnangud eestlaste arvu kohta Austraalias 6000st 15 000ni.
Postimeest nõustanud asjatundjad ütlevad, et kindlasti on meie rahvastikuregister viimastel aastatel kõvasti paranenud, kuid sageli on Eestil ja asukohamaal erinevad andmed. Ainus erand, kellega registrite andmed ei erine, on Soome. Siiski ütleb rahvastikuregister püsivalt Soomes elavate kodanike suurusjärguks 33 000 ja välisministeerium arvestab juba vähemalt 51 000ga.
Olulistest sihtriikidest on registriandmete järgi Eesti kodanike lisandumise poolest mullu silma paistnud Suurbritannia. Tõus 2300 inimese pealt üle 3200 ehk 38 protsenti on päris muljetavaldav. Ent saatkonna hinnangul võib Suurbritannias elavate eestlaste arv olla koguni 10 000.