Riigikogus loodi laste sügavast vaesusest väljaaitamise töörühm

Alaealistest kerjustest ja muusikutest tuleks teatada politseisse. Foto: Uwe Gnadenteich

Täna moodustati riigikogus töörühm, mille eesmärk on toetada ja aidata Eestis sügavas vaesuses elavaid lapsi, keda on 6500. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadiku Peeter Ernitsa sõnul selgus lastekaitsepäeval toimunud riigikogu sotsiaalkomisjoni ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni ühisistungil, et Eestis elab 6500 last sügavas vaesuses ja 2200 neist on 3-6 aastased.

«Sügavas vaesuses virelemine takistab ühtaegu nii laste füüsilise kui ka vaimse potentsiaali väljakujunemist. Me ei saa sellega kuidagi nõustuda ja seetõttu otsustasime luua riigikogus sügavas vaesuses elavate eesti laste toetusrühma,» ütles Ernits.

Keskerakonna saadik Siret Kotka selgitas, et teisipäeval toimus sotsiaalkomisjonis avalik istung, kus räägiti laste vaesusest. «Eesti eesmärk peab olema, et meil ei ole ühtegi absoluutses vaesuses elavat last,» toonitas Kotka.  

Ernits meenutas Postimehele, et istungil torkas talle ekspertide jutust ja graafikutest silma nelja protsendi laste absoluutne vaesus Eestis. Ta küsis ekspertidelt, kui palju lapsi on selle nelja protsendi taga, kuid talle ei osatud kohe vastatagi. 

«Kui meile sünnib häbematult vähe lapsi, demograafiline seis ei ole hea, siis peaks lapsi hoidma nii palju kui võimalik,» rääkis Ernits. 

Toetusrühma moodustamine sündis Ernitsa sõnul väga kiiresti. «Kui te istutate porgandi, tilli või kapsa viletsa mullaga maasse, siis kasvab nigel kapsas või porgand, till. Kui lapsele ei tagata noores eas tingimusi väljakujunemiseks, siis ta jääb kiduraks, ka vaimselt,» selgitas Ernits.

Tema sõnul on iga inimene andekas, kuid Eestis pole 6500 lapsel võimalust näiteks minna huviringi. «Kui Eestis on 6500 absoluutses vaesuses last, kellest 2200 on lasteaiaealised, siis peab kohe ja praegu midagi ette võtma,» rääkis Ernits. 

Kui aktiivselt hakkab toetusrühm toimetama? Siret Kotka sõnul sõltub see toetusrühma esimehest ja aseesimehest. Ta tõi näiteks, et ametiühingute toetusrühm on riigikogus väga aktiivne, toimuvad koosolekud ja kohtumised. «Mõni rühm töötab paremini, mõni halvemini. Ma arvan, et isegi kui mõni ei tööta, siis ei saa öelda, et neid ei pea olema,» lisas Kotka. 

Ernits möönis, et riigikogu toetusrühmad on tavaliselt küll laiemate teemadele loodud. «Meie plaan on võtta härjal sarvist kinni. Meie eesmärk on võtta sihikule väga konkreetselt 6500 absoluutses vaesuses last ja püüda seda arvu vähendada, poole aasta või aasta pärast,» toonitas Ernits. 

Sügavas vaesuses elavate Eesti laste toetusrühma kuuluvad Helle-Moonika Helme, Martin Helme, Rene Kokk, Urmas Reitelmann, Leo Kunnas, Siim Pohlak, Uno Kaskpeit, Merry Aart, Mart Helme, Kaido Höövelson, Siret Kotka ja Marko Šorin.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas.

Toetusrühmade kaudu saavad riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV riigikogus on moodustatud 67 parlamendirühma ja 84 toetusrühma.