Eesti käivitab tänukampaania koroonakriisis proovile pandud lapsevanematele

Koroonaviirus. Lapse kodune e-õpe. Foto Tairo Lutter/POSTIMEES Foto: Tairo Lutter

Kooliaasta, mida jäävad kirjeldama märksõnad «koroonaviirus» ning «distantsõpe» lõpusirgel, on paljudes perekondades kuulda kergendustundest kantud sügavaid ohkeid. Kuid kaugeltki mitte ei kõla need kõik ainuüksi laste suudelt. 

Palju on lapsevanemaid, kes tunnevad, et viimane aasta on olnud otsekui maraton, mille aimatav finišijoon viimaks paistma on hakanud. Jah, needsamad lapsevanemad, kes on keerulistele oludele vaatamata hoidnud korda koduseinte vahel, andnud töökohas endast parima ning kõige selle kõrvalt kandnud oma õlul kohustusi, mis tavapärases olukorras oleks suuresti näiteks kooliõpetajate kanda.

Emad-isad on pandud proovile olukordades, mille puhul viimased jõuvarud kokku korjata tuli. Just neile, n-ö «nähtamatutele kangelastele», algatab sotsiaalministeerium tänukampaania, milles lööb teiste hulgas kaasa laulja Koit Toome.

Möödunud aasta on olnud tõepoolest kõike muud, kui tavapärane. Kolme lapse ema, sotsiaalkindlustusameti (SKA) lastekaitse osakonna juhataja Ebeli Berkman tunnistab ausalt, et kodukontori jagamine kolme lapsega, kel samuti kõigil oluline päevatöö koolikohustuste näol vaja teha, pakkus aeg-ajalt väljakutseid ka kõige pisemates detailides.

«Olukord, kus kõik kolm last olid korraga kodus ja mina kodukontoris - see tähendab seda, et igas toas toimub midagi ja esimene komistuskivi oli tegelikult internetiühendus,» alustab Berkman distantsõppe varjupoolte kirjeldamist ning lisab: «Kui kõik korraga olid oma piltide ja häälega veebis, oli see siis koolitund või koosolek, hakkas meie internet kodus kõikuma.» 

Kui tehnilised takistused ületatud, hakkas närvipinget kruttima aga isikliku ruumi puudumine. «Edasi hakkas juba häirima teistest tubadest tulev müra, mida oli kuulda ka siis, kui kõrvaklapid olid peas,» ütleb Berkman. «Nüüd, kus õppeaasta hakkab lõppema, siis ma arvan küll, et minul on meie peres kõige suurem koolistress,» tunnistab naine ja möönab, et koroonaperioodi jooksul on kogu aeg tunne, et töö ei lõppe kunagi ning ka õppimine ei lõppe kunagi.

Ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tunnistab, et lapsevanematel on olnud äärmiselt keeruline aasta. «Ei ole lihtne ühendada distantsõpet, eri vanuses laste soove ja vajadusi oma palgatöö, hobide ja vabaaja tegevuste ning paarisuhte eest hoolitsemisega,» lahkab minister olukorra tõsidust.

Kui ma ise suudan enda päevaplaanist kinni pidada, siis on lihtsam järgida seda kohustuste kombinatsiooni, mis kodus on.

Aja planeerimine aitab

Berkman tunnistab, et tema salarelvaks oli koroonaaja raskuste trotsimisel aja planeerimine. «Selleks, et ei tekiks läbipõlemist, on väga oluline isikliku aja planeerimise oskus. Minul oli võimalik oma tööaega ise reguleerida, võtta koosolekutel pause, mida olen ka teadlikult teinud, et olla laste jaoks olemas,» selgitab Berkman.

Alati see siiski ei õnnestu. «Kui ma ise suudan enda päevaplaanist kinni pidada, siis on lihtsam järgida seda kohustuste kombinatsiooni, mis kodus on. Keeruline on siis, kui mu plaanidesse tekitavad ootamatused, mis löövad selle päevakava paigast ära – siis tekib küll paanika. Need on hetked, kus mõtlen, et äkki ei ole ma piisav või peaksin veel suutma,» kirjeldab kolme lapse ema viimase aasta mustemaid hetki.

Siinkohal on tema hinnangul oluline ühiskonnana ühte hoida, ligimest märgata ja vajadusel abikäsi ulatada. «Kui reeglid ja piirangud pidevalt muutuvad, siis tuleb arvestada, et on inimesi, kes võtavad seda kergemalt vastu. Aga on ka neid, kes vajavad tuge enda kõrvale, aga kui see tugi on ise ka nõrk, siis ma arvan, et see on koht, kus variseme kokku,» sõnab Berkman.

Tema sõnul on praegu väga oluline märgata seda, kui keegi käitub tavapärasest erinevalt, on ta liiga rõõmus või liiga kurb, kõiki teistsuguseid käitumisi tuleb tähele panna ja küsida kas kõik on hästi või kas saaks aidata.

Vägivald suletud uste taga

Aprillis sotsiaalministeeriumi poolt kohalike omavalitsuste seas läbiviidud küsitlusuuringust selgus, et nn koroona-aasta kasvatas ka koduseinte vahel toime pandava vägivalla juhtumeid. Küsitluse järgi on kõige enam vaimse tervise probleemidega kimpus just noored, lapsed ja pered, millele viitabki peretülide ja – vägivalla sagenemine.

Lapsevanemate kurnatusest ja märkamise ning tunnustamise vajadusest annab tunnistust ka märtsis Lastekaitse Liidu läbiviidud kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate küsitlus, kust selgus, et lapsevanemad tundsid kriisi ajal kõige enam puudust vabast ajast, toetavatest sõnumitest ja abisaamise võimalustest. Ilmnes, et vanemad olid kurnatud ja väsinud, kuna tuli täita mitmeid rolle samaaegselt.

Berkmani sõnul sõltub seesuguste situatsioonide tõsidus erinevatest teguritest. «Esiteks mängib rolli see, kui suurel või väikesel pinnal on perekond koos. Mida väiksem on pind, seda rohkem ollakse ninapidi koos ning kuuldakse üksteist ja see on kindlasti palju keerulisem kui olukord, kus perekonnal on võimalik hajuda erinevatesse tubadesse,» tõi Berkman ühe näitena välja.

«Teiseks on oluline faktor see, kui pingeline on vanemate enda töö. Nendel juhtudel, kus kõik ebasoodsad asjaolud kokku langevad, võivad pinged muutuda n-ö «plahvatuseks». Seega mõni perekond ei pruukinud pandeemiaolukorrast väga hästi välja tulla,» selgitab SKA lastekaitseosakonna juht.

Tema kinnitusel näitab kogemus, et praeguses olukorras võivad sellised olukorrad võimenduda ning tekkida palju kiiremini kui tavaolukorras, kus kõigil on oma rütm, oma plaan ja oma tegevused.

Kampaaniaga lapsevanemaid tunnustama

Alates tänasest saab igaüks öelda tänu sotsiaalministeeriumi algatatud tänukampaaniale ka avalikult «Aitäh!» lapsevanematele, kes on Covid-19 kriisis oma lastele toeks olnud. Kampaaniaveebis www.aitähsulle.ee saab sisestada lapsevanemate nimed, kellele soovitakse tänu avaldada ning need tänuavaldused kuvatakse digitaalsetel reklaampindadel nii internetis kui linnaruumis, et pöörata tähelepanu erakordse aasta läbi teinud lapsevanematele.

Berkmani sõnul on see kampaania mõeldud eelkõige meile kõigile, kes on oma lastega pidanud pandeemia ajal rohkem kodus olema. «See kampaania on suur-suur tänu lapsevanematele riigi poolt. Kui oleme olnud edukad, meie lapsed on jäänud terveks ja tubliks, siis meil on põhjust iseendale «aitäh» öelda,» selgitab Berkman ja lisab, et antud kampaania põhisõnumiks on see, et oleme ägedad lapsevanemad olnud.

Tänukampaania teine ning mitte vähem tähtis eesmärk on juhtida tähelepanu lapsevanemate oma vajaduste täitmisele ning abisaamise võimalustele. Portaali tarkvanem.ee esindaja Ly Kasvandik usub, et sellistes olukordades, kus kõik pereliikmed üritavad ootamatute tingimustega kohaneda ja annavad endast parima, on pai ära teeninud nii lapsed, emad kui ka isad.

«Sellistel perioodidel on tähtis märgata ja teha pai nii lapsevanemale kui ka lapsele ja märgata väiksemaidki positiivseid asju. Selleks, et lapsele toeks olla, ei tohiks ära unustada ka iseenda vajadusi. Kuidas seda paremini teha, selleks võib leida mõtteid portaalist tarkvanem.ee,» soovitab Kasvandik.

Ühtlasi tuletatakse lapsevanematele meelde, et lasteabitelefonile 116 111 on oodatud ka nende kõned, kui keeruliseks muutunud olukordade haldamisega ise hakkama ei saada. Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefoni juht Kätlin Serveti sõnul on nende poole pöörduvatel lapsevanematel eriilmelised probleemid.

«Vanematele teeb muret, et lapsed on ülekoormatud õppimisega, palju on tegemata kodutöid ja kooli lõpp on käega katsuda. Lastel on keeruline naasta kooli, sest kadunud on koolis käimisega seotud rutiin. Vanemad on nõutud, kuna napiks jääb oskusi toime tulla emotsionaalselt- ja vahel lausa füüsiliselt n-ö ülekeevate lastega. Palju on pöördumisi, kus vanemad soovivad nõustaja vastuvõtule, kuna lapsed on masenduses ja endassetõmbunud ning nendega kontakti saada on ilmvõimatu,» teeb Servet ülevaate.

Tänulaul lapsevanematele

Kampaania raames valmib koostöös Laulupesa laululaste ja Koit Toomega tänulaul, mis on mõeldud paitama kõigi muusikasõprade kõrvu.

Sotsiaalministeeriumi toetuskampaania lapsevanematele toimub 3.-13. juunini, mil on avatud veebileht www.aitähsulle.ee, kus on võimalik panna teele tänusõnad lapsevanematele. Sealt on võimalik tänusõnu jagada allalaetava tänukirjana, samuti kuvatakse neid digiplakatitel linnaruumis ja bänneritel uudisteportaalides ning teistes digikanalites. Samuti leiab lehelt viiteid tuge pakkuvatele veebilehtedele nagu tarkvanem.ee ja Lasteabi.ee.