Postimees ei rikkunud head ajakirjandustava

Naftatanker Zaliv Amurskiy Pakri poolsaare lähedal. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Pressinõukogu arutas Navest Agency OÜ kaebust Postimehes 27. veebruaril 2021 ilmunud artikli «Laevaagent: valitsusel pole õigust STS-operatsioone keelata» peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib Navest Agency soovist pumbata naftasaadusi Pakri lähedal laevalt laevale ja keskkonnaministeeriumi soovist selline tegevus peatada.

Navest Agency OÜ kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab väljamõeldist naftatankerite Arrow Star ja Velos Fortuna kohta, sest need ei ole STS-operatsioonidega seotud. Samuti on artiklis oletuslik viide tankeri Minerva Helen reostuse kohta seoses STS-operatsiooniga, kuigi tegelikkuses seost STS-operatsiooni ja reostuse vahel tõestatud ei ole. Kaebaja ei pea õigeks ka artiklis olevat väidet, nagu süüdistaks nad keskkonnaministeeriumi põhiseaduse rikkumises. Samuti ei ole kaebaja rahul, et artiklis ei tooda välja esitatud ohutusargumente.

Postimees vastas Pressinõukogule, et Navest Agency juht Raul Taal oli algselt nõus Postimehe küsimustele vastama, kuid hiljem seda siiski ei teinud, mistõttu tuli lehel kasutada infot Pakri ankruala kohta. Leht lisas, et kui kaebaja soovinuks fakte täpsustada, siis oleks ta võinud artikli ilmumise järel toimetuse poole pöörduda, kuid seda ei tehtud. Leht selgitas, et artikkel ei sisalda väljamõeldisi. Toimetus leiab, et asjaolu, millised tankerid plaanisid omavahel toorbensiini vahetada, ei oma sisulist tähendust. Leht lisas, te kuna Raul Taal ignoreeris toimetuse pöördumist, siis kasutas ajakirjanik artiklis kaebaja esitatud seisukohti STS-operatsioone reguleeriva määruse eelnõu kohta.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul sisaldab artikkel kaebaja seisukohti, lisaks pakkus toimetus kaebajale korduvalt sõna ja esitas küsimusi, kuid kaebaja vastuseid ei andnud. Pressinõukogu hinnangul ei oma tankerite nimed antud loo kontekstis sellist rolli, et seda eksimuseks pidada. Lisaks oli kaebajal võimalus enne artiklit küsimustele vastata või siis loo ilmumise järel toimetusele täpsustused esitada, kuid kaebaja seda ei teinud. Pressinõukogu soovitab allikatele sellises olukorras anda oma vastused või siis artikli ilmumise järel kohe toimetuse poole pöörduda, et võimalikud vead parandada.

Kuigi Pressinõukogu ei tuvastanud ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist, siis soovitab Pressinõukogu toimetusel olla tähelepanelikum ka vähemtähtsate detailidega ja neid hoolikalt kontrollida.

Pressinõukogu esimees Gunnar Siiner