/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/04/04/1041484t1h97f8.jpg)
Kaitseväe keskpolügoonil algavad esmaspäeval lahinglaskmised, milleks paigaldasid kaitseväelased päev varem sadu sihtmärke.
Kaitseväe keskpolügoonil algavad esmaspäeval lahinglaskmised
«Sihtmärgid on lahinglaskmiste lahutamatu osa – nad aitavad luua olukorda, panevad sõdurite tähelepanu proovile ning testivad täpsust. Tänavu paigaldame õppuse alale üle 400 erineva sihtmärgi, et osalevatele üksustele põnevust lisada,» ütles sihtmärkide eest vastutav staabiveebel Meelis Barbo.
Lahinglaskmistel kasutatakse nii staatilisi kui liikuvaid sihtmärke: puidust märklaudu ja kahte tüüpi tõusvaid sihtmärke. Hardy süsteemi sihtmärgid on mõeldud jalaväelaste jaoks, samas kui Saabi süsteemi sihtmärke lastakse nii jalaväe- kui tankitõrjerelvadega. Vastase sõidukeid imiteerivad autovrakid ning merekonteinerid. Sihtmärke paigaldavad pioneeripataljoni kaitseväelased ning keskpolügooni personal.
Kevadtormi lahinglaskmiste eesmärk on kaitselahingu ja vasturünnakute harjutamine koos kaudtule, pioneeride, soomusüksuste, tankide ning õhuvahendite toetusega.
Kokku osaleb lahinglaskmistel üle 2000 kaitseväelase. Lisaks peamistele treenitavatele ehk 12. ja 22. jalaväepataljonidele on lahinglaskmistele kaasatud 1. jalaväebrigaadi staap, staabi- ja sidekompanii, Eesti ja Briti pioneerid, miinipildujarühmad, luurajad, tankitõrjujad, õhutõrjujad, Scoutspataljon, Ühendkuningriigi tankid ja haubitsad, tagalapataljon ning sõjaväepolitsei.
Õhutoetust pakuvad Ameerika Ühendriikide ning Suurbritannia helikopterid AH-64 Apache ning AW159 Wildcat. USA helikopterid UH-60 Black Hawk aitavad harjutada meditsiinilist evakuatsiooni ning üksuste alalt välja liikumist.
Kevadtorm on sel aastal jaotatud kolme peamisse etappi. Esimestel päevadel harjutasid üksused koostegevust maastikul, kui mai viimase nädala esmaspäevast reedeni toimus väliõppus, mille käigus mängiti läbi etteantud taktikaline olukord. Alates 30. maist kuni 5. juunini toimuvad keskpolügoonil 1. jalaväebrigaadi juhtimisel üksuste lahinglaskmised, kus treenitakse peamiselt jalaväe- ja lahingutoetusüksuste koostööd reaalses lahinguolukorras.