Koolid ei kipu külma tõttu tunde ära jätma

Raasiku põhikooli 5. klassis oli kohal vaid kolm noormeest. Foto: Mihkel Maripuu

Külma ilma tõttu jätavad paljud lapsevanemad oma lapsed koolist koju, kuigi mitmed koolid ei kipu tunde ära jätma, vaid lähevad õppetööga edasi, eeldades, et külmapühi pidavad lapsed õpivad kodus.

«Kellel on külmapüha, kellel ei ole – kool töötab, lastega tegeletakse ja igast klassist on neid natukene koolis,» rääkis Raasiku põhikooli direktor Kadri Viira. «Ühtegi klassi pole, kus kedagi ei ole.»

Raasiku kooli 138st õpilasest ilmus täna kohale ainult 58, mistõttu olid enamik pinke tühjad ja koridorid vaiksed. Näiteks viiendas klassis, kus õpib 13 õpilast, tuli kohale ainult kolm poissi. Kolmandas klassis oli esindatus parem: 6 kohal, 7 puudu.

Laste sõnul näitas nende kodus termomeeter 23-27 miinuskraadi, kuid koju nad jääda ei tahtnud.

«Isa ei tahtnud, et ma kooli tuleksin, aga ma ise tahtsin tulla,» rääkis 3. klassi õpilane Artur Heimola. «Ei viitsi kodus passida, siin saab vähemalt õppida.» Ka ülejäänud lapsed tahtsid ise kooli tulla. Ega teekond pikk polegi, sest lapsi toob ja viib kaks koolibussi.

«Väiksemad on meil tublimad kui suuremad, sest nemad tahavad kooli tulla,» kinnitas direktor. «Näiteks eile oli esimene klass peaaegu täies koosseisus kohal.»

Täna tegeles kolmas klass inglisekeelse lauamängu valmistamisega ning esimeses klassis, kus oli kohal 16st õpilasest 9, tegelesid lapsed laulude loomisega.

Klassijuhataja Mari Kauber rääkis, et kui kohal on alla poole lastest, siis aineid edasi ei võeta, muidu aga küll. Kodus külmapühi pidavad lapsed peavad vaatama e-koolist, mida koolis tehti ja siis iseseisvalt õppima.

Kuigi sotsiaalministri määrus ütleb, et õppetunnid võib 1.-6. klassini ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on -20 kraadi või madalam (7.-9. klassis on piir -25 kraadi), siis tegelikult ükski kool, kellega Postimees suhtles, sellist asja ei teinud. Lapsed, kes koju jäid, tegid seda hoopis vanemate soovil.

«On neid lapsevanemaid, kes helistavad või saadavad õpetajale päeva jooksul teate,» rääkis Viira. «Kuigi meil on koolibussid, on ikkagi kaugemaid kohti ja me oleme seda aktsepteerinud, et lapsevanem teeb selle otsuse ja võtab sellega vastutuse, et kodus laps saab hakkama.»

Saue gümnaasiumi direktor Jaan Palumets rääkis, et nende koolis pole samuti külmapühi.

«Suures osas on see otsustamisõigus antud lapsevanematele,» rääkis ta. «Meil on organiseeritud transport – hommikul toob buss lapsed kooli ja õhtul viib ära.» Palumets tõdes, et üksikuid kaugemal elavaid puudujaid ikka on.

Küsimusele, kas siis, kui ilm peaks külmemaks minema, hakkab kool külmapühi pidama, vastas direktor, et kindlasti on õpilasi, kes ikkagi tulevad kooli. «Me peame tagama õpilasele koolis tegevuse, ainult, kui klassis on väga palju puudujaid, siis ei saa ainega edasi minna,» rääkis ta. «Praegu ei ole küll kaalunud külmapühasid.»

Vasalemma põhikooli direktor Siiri Kasemaa kinnitas, et tema koolis pole kunagi külmapühasid peetud ning selle, kas laps koolist puudub, otsustavad lapsevanemad, mitte kool.

«Kui lapsevanem otsustab lapse koju jätta, siis ta ei tule kooli, aga nendel, kes on koolis, toimub õppetöö,» lisas ta. Täna oli kooli 134st õpilasest kohal 78. Lapsevanemad teatavad lapse puudumisest klassijuhatajale e-kirja, e-kooli või telefoni teel. Kasemaa kinnitas, et kui klassis on kohal alla poole õpilastest, siis uute teemadega edasi ei minda.

Olgugi, et määrus ütleb teisiti, kinnitas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Gerli Sonne, et lapsevanem on eelkõige see isik, kes lähtub oma lapse huvidest ning tal on õigus otsustada, kas saadab lapse kooli või mitte.

«Koolid peavad samas olema võimelised pakkuma lastele võimalusi õppetööks ja lastehoiuks ka nendel juhtudel kui nn külmapüha on välja kuulutatud, aga lapsevanemal ei ole võimalik last koju jätta üksi,» märkis ta.