Kevadtorm 2021 tõi lavale suurte poiste mängud

Õppuste eri osade vahel tekkinud veerandtunnised pausid täideti spontaanse varjumisega. Päike ja gravitatsioon olid tasemel. Foto: Erakogu

Aprilli lõpus ütlesin üheksa-aastasele tütrele: «Issi läheb sõtta.» Ta muutus korraga väga tõsiseks, puges sülle. Peaaegu tuli pisargi. Ent mure hajus, kui selgitasin, et see on rohkem nagu spordilaager, kus ta juba mitu aastat käinud on. Võrdluspunktid on täiesti olemas, aga mitte täielikult. Laagrisse tuleb ennast ise kirja panna. Õppekogunemisele kutsutakse, kutse oli seda ootamatum, et mul puudub varasem kokkupuude kaitseväega täielikult.

Vanemate kolleegide lõppematud heietused Vene sõjaväest on mu peamine side kaitseväega. Tegelikkuses on praeguses Eestis muidugi tegemist täiesti teise institutsiooniga. Oli isegi natuke uhke tunne, kolm aastakest juubelieast puudu, aga riik ikkagi vajab mind.

Ilusa teisipäeva hommikul kogunemiskohta jõudes olin otsustanud eesolevat vaadata ja kogeda võimalikult eelarvamustevabalt. Minu jaoks oli kõik uus ja polnud ka mingit häbitunnet pidevalt küsida loendamatute akronüümide ja terminite tähendusi. Enamik ununes samal hetkel muidugi.