Varro Vooglaid presidendile: mõned read Facebookis ja ongi korras?

Foto: Erakogu

Täna palus president Kersti Kaljulaid sotsiaalmeedia vahendusel EKRE poliitikult Marti Kuusikult vabandust. Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esimees Varro Vooglaid näeb presidendi postituses, et ta hoopiski õigustab ennast. 

Viru maakohus mõistis täna endise väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Marti Kuusiku perevägivalla süüasjas õigeks. Kuusiku suhtes alustati kriminaalmenetlust 2019. aasta 29. aprillil tema kohta meedias esitatud väidetava koduvägivalla kahtluse uurimiseks. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kuusik lahkus seepeale ametist, jõudes minister olla kaks päeva.

Kuusiku ametivande andmise ajaks 29. aprillil 2019 riigikogu saalist protestiks lahkunud president Kersti Kaljulaid ütles oma sammu kommenteerides, et kui lähisuhtevägivalla kahtlused Kuusiku kohta peaksid osutuma alusetuks, on ta esimene, kes tema ees vabandab.

Täna palus president Kersti Kaljulaid sotsiaalmeedia vahendusel Marti Kuusikult vabandust. 

«Ülemöödunud kevadel lahkusin riigikogu saalist ajal, mil Marti Kuusik andis ametivande ministriametisse asumiseks. Süüdistused, mis toona avalikuks said, olid nii tõsised, et ma ei saanud käituda teisiti. Nii ränkade kahtlustuste alla langenud inimesel ei ole võimalik edukalt kanda ministrivastutust. Juba toona ütlesin, et kui süüdistused tõendamist ei leia, vabandan Marti Kuusiku ees. Täna on Viru maakohus teinud oma otsuse, milles ütleb, et süü ei ole leidnud tõendamist. Vabandan Marti Kuusiku ees,» kirjutas Kaljulaid.

Varro Vooglaid. Foto: Eero Vabamägi

Presidendi sotsiaalmeedia postitus aga pahandas Vooglaidu. «Et see ongi kõik? Mõned read Facebookis ja ongi korras, olgugi et teine inimene on läbi justiitshakklihamasina lastud ja tema elu on hävitatud? Ja mis mõttes ei saanud käituda teisiti? Milles üldse seisneb vabandus, kui inimene samal ajal toonitab, et tal tegelikult ei olnudki valikut teisiti käituda?» kirjutas Vooglaid Kaljulaidi vabanduse postituse kommentaaridesse. 

«Kui ei olnud valikut teisiti käituda, siis ei saa ju olla ka süüd, mille eest vabandada, sest moraalne etteheidetavus seonduvalt teatud moel käitumisega eeldab võimalust käituda teisiti. Ehk kokkuvõtlikult on tegu suurepärase näitega sellest, kuidas formaalselt vabandada, aga samal ajal hoopis ennast õigustada,» leidis Vooglaid.