Riigikontroll: riigil pole tervikpilti linnadele-valdadele euroliidu raha jagamiseks

Facio ehitusest maha jäänud koolimaja varemed. Pildil on peahoone. Foto: Mihkel Maripuu

Eestil puudub riigi tasemel ülevaade, milliseid sotsiaalasutusi on kõige enam linnadesse-valdadesse vaja, piisavalt ei kontrollita euroliidu toetuste kasutamisel eesmärkide täitmist ning sageli pole läbipaistev ka projektide valikuprotsess, leidis riigikontroll oma auditis.

Riigikontroll kontrollis, kuidas omavalitsused on kasutanud Euroopa Liidu toetusi, mis on neile eraldatud sotsiaalse taristu ehk koolide, lasteaedade, kultuurimajade, noortekeskuste jms ehitamiseks ja renoveerimiseks, ning selgus, et toetusraha eraldamise ja kasutamise kontrollimisel on probleeme. Need tuleb järgmiseks rahastamisperioodiks 2014−2020 lahendada.

ELi toetusrahaga on ehitatud hulk hooneid ja rajatisi, paranenud on võimalused teenuseid tarbida ning enamasti on suurenenud ka osutatavate teenuste hulk. Ometigi selgus, et riigi tasemel puudub täpne ülevaade juba olemasolevate hoonete paiknemise kohta. Nii ei saa ka hinnata, kuidas ELi toetustest tehtavad investeeringud mõjutavad teenusepakkujate omavahelist konkurentsi.

Kuigi põhiosa rahast on läinud üldhariduskoolidele, ei ole praeguseni selgeks vaieldud, millised koolid on üldise õpilaste arvu vähenemise taustal jätkusuutlikud ning kuidas peaks seda arvesse võtma koolide investeeringute toetamisel. Seetõttu puudub riigikontrolli arvates kindlus, et raha antakse projektidele, mille elluviimisest sünnib ühiskonnale pikaajaline kasu.

Ka auditeeritud projektide valikuprotsess pole olnud läbipaistev. Seetõttu ei ole selge, mille poolest on toetust saanud valdade ja linnade projektid paremad kui need, mis raha ei saanud.

Samuti leiab riigikontroll, et projektidele seatud eesmärkide täitmist ei kontrollita piisavalt. Tihti on ühel projektil mitmeid eesmärke, millest kõikide täitmises ei ole projekti lõppedes veendutud. Eesmärkide täitmist oli mingil viisil mõõtnud kuus omavalitsust auditeeritud kahekümnest. Riigikontroll järeldas, et projektidele on mõnel pool seatud eesmärgid, mille täitmises ei ole kavatsetudki selgusele jõuda.

Ka ELi toetusi maksvad rakendusüksused on toetuste kontrollimisel asetanud põhirõhu kulude abikõlblikkusele ning objekti ehitustöödele. Kas projekti elluviimine on parandanud avalikke teenuseid ehk aidanud lahendada sisulisi probleeme, kontrollitakse selle kõrval vähe.

Riigikontroll auditeeris kokku 20 elluviidud projekti Euroopa Liidu tõukefondide eelmisest (2004−2006) ja käesolevast (2007−2013) perioodist. Nende põhjal hinnati nii toetuse saaja kui ka rakendusasutuste - siseministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi, samuti rakendusüksuste Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja sihtasutuse Innove tegevust.

Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on eraldatud toetusraha KOIT-kava projektidele ning noortekeskuste ja teavitamis- ja nõustamiskeskuste projektidele kokku ca 168 miljonit eurot. Selle rahaga on ajakohastatud vanu ja rajatud uusi objekte ligikaudu 180 omavalitsuses.