Seksuaalkasvatus võib ära hoida hilisema väärkohtlemise

Ämmaemand Kristi Sims sõnab, et täiskasvanud peavad seksuaalharidust sobimatuks enda mõttemaailma tõttu. Tegelikult lapsed tunnevad oma keha vastu huvi juba eelkoolieas ja siis peakski neile õpetama, kust sobiva ja mittesobiva käitumise piirid jooksevad, ning muuhulgas ka seda, kuidas tõrjuda soovimatut tähelepanu. Foto: Madis Veltman

Hiljuti läbi viidud uuringust selgus, et lapsepõlves täiskasvanu poolt toime pandud seksuaalset väärkohtlemist on kogenud iga kuues inimene. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi eksperdi Virve Kassi sõnul võib aga see arv olla suuremgi, sest mitte kõik ei räägi oma traumeerivast kogemusest. 

Kuna lapsepõlves vägistamiskatset kogenutest vaid väga vähesed sellest ka kellelegi rääkisid, siis seda olulisem on lastele rääkida nende õigustest oma keha üle otsustada ja võimalustest otsida abi, leiab seksuaalvägivalla ohvritele suunatud teenuse juht Pille Alaver.

Samal seisukohal on pikalt ämmaemandana töötanud ning noortekabinetis noori ja teismelisi nõustanud Kristi Sims: seksuaalhariduse andmine lastele on hädavajalik.

​Kristi Sims, miks on Eestis vaja seksuaalkasvatust?

Seksuaalsus on inimeses alates sünnist ja läbi kogu elukaare. Lapse inimõigus on saada seksuaalharidust. Eakohane seksuaalharidus toetab lapse ja noore turvalist arengut ega saa teda kuidagi kahjustada.

Kui seksuaalharidus jääb puudulikuks, infot ei saada ei kodust ega ka koolist, hakkavad lapsed seda otsima internetist, pornost, sõpradelt ja satuvad ehk neid ära kasutada soovivate täiskasvanute peale, seega asjatundmatult või vääralt edastatud seksuaalharidus võib just neid kahjustada. Lapsevanematena või spetsialistidena on meie kohustus toetada ja juhendada lapsi ning noori sellel teel.