«Kui kaitseminister Laanet ning siseminister Jaani laevastikud ära ühendavad, väärivad nad ordenit,» on kaitseministeeriumi (KaM) värske kantsler Kusti Salm väljavaadetest kõneldes aus. Teekond ordeniteni on okkaline, vaevarikas, aeg-ajalt ka konfliktne, sest sagenenud on isiklik hõõrumine.

Poliitilistest liinidest siin loos ei pääse. Nii mõnigi siseministeeriumis (SiM) kardab, et poliitilise uustulnuka Kristian Jaani kogenematus avaldub eredalt riigieelarvestrateegia (RES) järellainetuses. Kärpima peavad kõik, kuid strateegilises kommunikatsioonis on seljavõidu saanud kaitsevaldkond, sest ka negatiivne reklaam on enamasti millekski hea. Spekuleeritakse, et päris rahajagamisel saab Reformierakond avalikule arvamusele viidates läbirääkimiste laua taga SiMist parema positsiooni, et KaMile raha juurde leida.

Üks KaMi töötaja leiab, et Jaani mõjuvõim ei ole väheste kogemuste tõttu veel selline nagu ministril ning SiMis domineerib kantsler Lauri Lugna. See ilmnevat igal koosolekul ja eriti silmatorkavalt laevastike küsimustes. «Mu roll on kaasa aidata sellele, et ministri eesmärgid, kui ta majja tuleb, saaksid täidetud,» vastas Lugna ja nentis, et üsna piinlik on selliseid kommentaare kuulata.

Võistluslikkust ongi jõuministeeriumites palju, sest jõudu rakendada plaanivad asutused on töökultuuri poolest äkilisemad, tõdes KaMi asekantsler Meelis Oidsalu. «Samad inimesed, kes on äkilised, on ka professionaalid, tunnevad tegelikku muret olukorra pärast ja mõistavad, et Eesti on väike ning on vaja teha koostööd, et ellu jääda,» rõhutas ta.

KaMi ja SiMi läbisaamises joonistub välja kaks pingeallikat: PPA kriisireserv ja laevastike ühendamine.

Mõlemad on mastaabilt ajaloolised ning projektide süžeel on võrreldav muster: ministeerium teadvustab probleemi, uue ministriga kaasnev momentum lubab projektiga hoogsalt alustada. Ühte ministeeriumi häirib teise poole uljaspäisus, teine süüdistab vastaspoolt aga pidurdamises. Nii SiM kui ka KaM on korra olnud mõlemas rollis.

Kommentaarid (4)
Copy