Tsahkna süüdistus: omakasust ajendatud nõu ministrile ja 2,4 miljonit altkäemaksu

Anders Tsahkna. Foto: Liis Treimann

Harju maakohtus täna etteloetud endise sotsiaalministri nõuniku Anders Tsahkna süüdistuses on faktid korduvad omakasudega seotud kauplemisest ja kokku 2,4 miljoni kroonisest pistisest, süüdistatav end nendes kuritegudes süüdi ei tunnistanud.

Mõjuvõimuga kauplemises süüdistatava Tsahkna paturegistri ettelugemisele kulus riigiprokurör Steven-Hristo Evestusel veidi üle poole tunni. Uurimisandmetel kasutas alates 2008. aasta kevadest kuni 2009. aasta suveni sotsiaalministri Maret Maripuu nõunikuna töötanud Tsahkna korduvalt ära oma mõjuvõimu ja lasi ministeeriumi ametnikel ning koostööpartnereil teha tema enda või sugulaste ja tuttavate jaoks soodsaid otsuseid.

Süüdistuses sisaldub otsene näide isegi minister Maripuu enda ärakasutamisest, kui Tsahkna veenis 2008. aasta novembris ministrit muutma üht määrust selles suunas, et Ida-Tallinna Keskhaiglal (ITK) tekkinuks õigus osutada onkoloogia- ehk vähiravis täiendavaid raviteenuseid. Maripuu nii tegigi, kuid nimetatud määrus jäi muutmata ministrist sõltumatutel asjaoludel.

ITK ja selle juhtkonnaga seotud asjaajamine vähiraviga seotud valdkondades ongi Tsahknale esitatud süüdistuses üks läbivamaid liine. Nii näiteks mõjutas ta süüdistuse kohaselt 2009. aasta kevadel haigekassa juht Hannes Danilovit andma haigekassa reservidest haiglale vähiraviks lisaraha.

Vastutasuks haiglalt tahtis Tsahkna, et haigla juhid sõlmiksid koostöölepingu tema õemehe juhitud Tallinna Vähikliinikuga, mille ITK täies koosseisus enda alla oleks võtnud. Nii õnnestunuks Tsahkna plaani kohaselt ära hoida vähikliiniku pankrotti. Ent seegi plaan jäi lõpule viimata, sest haigekassa ei eraldanud ITK-le lisaraha.

Ühe süüdistusepisoodina korraldas Tsahkna ITK-le ülikalli magnetresonants tomograafi teenuse osutamise projekti. Süüdistuse kohaselt organiseeris Tsahkna ise 24,4 miljoni krooni maksnud magnetresonants tomograafi aparaadi ostmist ja sai sellest lõpuks kümme protsenti ehk 2,4 miljonit krooni altkäemaksu. 2007. aasta detsembris Nordea panka tehtud ülekande järel vormistati see raha tavaliseks arveks. Tsahkna kaitsja väitel on pistisena tõlgendatav raha siiski vaid ülikalli meditsiiniaparatuuri ühekordne sissemakse.

Muuhulgas süüdistatakse Tsahknat selle tehinguga seoses 304 000 kroonises käibemaksu pettuses. Kaitsja väitel on see süüdistus samuti vale, sest tehingult on kõik maksud tasutud.
Mõjuvõimuga kauplemise süüdistus puudutab veel juhtumit, kus Tsahkna mõjutas üht ministeeriumi ametnikku loobuma tuttava firmale digiretsepti projektiga seotud leppetrahvi esitamisest.

Vastutasuks palus Tsahkna muuseas haigekassa nõukogusse kuulunud ettevõtte juhil hääletada vastu eelnõule, mis vähendanuks radioloogiaalaste protseduuride piirhindu. Nii oleks vähenenud radioloogiaalaste protseduuride teostamise eest makstavad tasud OÜ-le Balti Radiodiagnostika, mille omanik Tsahkna oli.

Samuti süüdistatakse Tsahknat toimingupiirangu rikkumises, kui ta ostis 2005. aastal ettevõtte, mille kaudu pakkus infosüsteemide arendamise teenust sotsiaalministeeriumile. Kolm aastat hiljem sai Tsahknast aga sotsiaalministri nõunik ja 5. augustist Eesti E-tervise Sihtasutuse nõukogu liige, kus ta tegeles muuhulgas tervise infosüsteemi puudutavate küsimuste lahendamise ning rahastamisotsuste langetamisega enda poolt varem omandatud ettevõtte kasuks.

Kriminaalprotsessil on kümneid tunnistajaid ja neli riigisaladusega seotud jälitusprotokolli, kus on peal asjaosaliste omavahelised vestlused.