Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Eesti Instituuti asub juhtima Monika Larini

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Eesti Instituudi koduleht
Eesti Instituudi koduleht Foto: Internet

Eesti Instituudi direktoriks valiti avaliku konkursi tulemusena Monika Larini, ametisse asub uus juht veebruari lõpus.

Instituudi eelmine direktor Mart Meri nimetati 2011. aasta novembris riigikogu liikmeks.

«Jagan Eesti Instituudi avarapilgulist nägemust kultuuri olemusest ja soovin jätkata geograafiliselt laiaulatuslikku tegevust eesti kultuuri tutvustamisel maailmas,» ütles Larini.

Oma eesmärkidest instituudi juhina tõstis Larini esile soovi elavdada instituudi Eesti-sisest tegevust ja koostööd erinevate kultuuri- ja haridusorganisatsioonidega. Ta peab oluliseks jätkata kultuuriportaali kultuur.info ja veebientsüklopeedia www.estonica.org arendamist, samuti kirjastustegevuse valdkondlikku laiendamist.

Monika Larini on õppinud teatriteadust, kõrvalainetena kirjandust ja kunstiajalugu Tartu Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis ning täiendanud end Amsterdami Ülikoolis autoriõiguste ja kultuurikorralduse valdkonnas.

Varem on ta aastaid juhtinud Eesti Näitemänguagentuuri, millest ta arendas aastaks 2008 välja laiapõhjalisema valdkondliku infokeskuse – Eesti Teatri Agentuuri. Tema praegune töökoht on draamateatris.

Larini on koostanud õppematerjale, tema teatriteadusartikleid on avaldatud Eesti ja välismaa väljaannetes, ta on esinenud teatri- ja kultuurikonverentsidel Euroopas, Ameerikas ja Austraalias ning õpetanud teatriajalugu kõrgkoolides.

Eesti Instituudi ülesanne on levitada teadmisi Eesti ühiskonna ja kultuuri kohta teistes maades, edendada kultuuri- ja haridussidemeid ning toetada eesti keele ja kultuuri õpetamist väljaspool Eestit. Instituudil on esindused Helsingis ja Budapestis, instituut koordineerib eesti keele ja kultuuri lektorite töötamist välisülikoolides.
 

Tagasi üles