Uuring ⟩ Eesti juhte häirivad aeglased sõitjad rohkem kui kiirustajad

Autoroolis. Foto: Eero Vabamägi

Kui uurida Eesti sõidukijuhtide käest, kas neid häirib rohkem teiste juhtide kihutamine või see, kui keegi sõidab liiga aeglaselt, siis pigem tekitavad tuska liialt aeglaselt liikujad, selgus If Kindlustuse korraldatud uuringust.

Kõige enam häirib Eesti juhte see, kui keegi vahetab äkki rada ja tuleb tema sõidurajale. See ajab kurjaks lausa 66 protsenti juhtidest. Pooled vastajatest on pahased teiste juhtide peale, kes nende ees ootamatult pidurdavad või sõidavad liiga aeglaselt. Seega häirib vähemalt pooli juhte tugevalt kõik, mis segab neid sõitmast soovitud trajektooril ja kiirusega.

Teiste juhtide kiirustamine aga nii paljusid ei häiri. Ainult 28 protsenti juhtidest tunneb ennast häirituna, kui keegi sõidab lubatust kiiremini, ja 26 protsenti juhtidest tunneb pahameelt, kui keegi kiirendab tänaval liiga äkiliselt.

If Kindlustuse ekspertgrupi juhi Marion Meiuse sõnul võiksime suvele vastu minnes sellist suhtumist muuta. «Kui juhid sallivad kiirustamist, kuid mitte seda, kui nende arvates sõidetakse liiga aeglaselt, tähendab see mõistagi rohkem õnnetusi,» selgitas Meius.

«Selgus ka see, et rohkem kui pooltele juhtidele ei meeldi, kui teised juhid kasutavad sõidu ajal mobiiltelefoni. Nii vastas 56 protsenti juhtidest,» lisas Meius.

Uuringust selgus, et 45 protsenti juhtidest on kurjad, kui soovivad ummikus rada vahetada ja näitavad suunatuld, kuid neid ei taheta vahele lubada. Samas selgus ka, et 46 protsenti juhtidest on ise kurjad, kui keegi soovib ummikus nende sõidurajale tulla, kasvõi suunatuld kasutades. 

Enamikku juhte häirivad teiste sõiduvõtted, enda vigu nähakse märksa harvemini. 10 protsenti kinnitas, et nad ei tahagi lubada teist juhti oma sõidurajale, kuigi too kasutab suunatuld. Üheksa protsenti juhtidest arvas, et küllap häirivad nende sõiduvõtted teisi juhte, kui nad rada vahetavad.

If Kindlustuse möödunud suvel tehtud uuringust selgus, et Eestis kasutab 22 protsenti autojuhtidest salvestavat videokaamerat. 34 protsenti vastanutest teatas siis, et plaanib selle kasutusele võtta.

Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut üle 1000 inimese igast riigist.