/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/05/25/13801089t1h89ff.jpg)
Peaminister Kaja Kallase sõnul annab Euroopa Ülemkogu majandussanktsioonide ja lennupiirangutega Valgevenele kiire ning jõulise vastuse.
Kaja Kallas: EL annab lisasanktsioonidega Valgevenele jõulise vastuse (16)
Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid mõistsid ülemkogu kohtumise esimesel päeval karmilt hukka Ryanairi reisilennuki sundmaandamise Minskis ning ajakirjaniku ja opositsiooniaktivisti Raman Pratasevitši ning tema kaaslase Sofia Sapega kinnipidamise Valgevene poolt. ELi riikide liidrid nõuavad mõlema viivitamatut vabastamist ning neile liikumisvabaduse tagamist.
«Kahe Euroopa Liidu liikmesriigi pealinna vahel lennanud reisilennuki kaaperdamisega on Valgevene režiim toime pannud riikliku terroriakti,» sõnas peaminister Kaja Kallas. «See viis, kuidas Aljaksandr Lukašenka režiim valitsuskriitilise ajakirjaniku vahistas, on vastuvõetamatu ning ei jää karistuseta,» rõhutas Kallas.
Ülemkogu otsustas, et Euroopa Liit valmistab kiiresti ette ja kehtestab lisasanktsioonid Valgevene ametiisikutele ning režiimiga tihedalt seotud ettevõtetele ja töötab välja majandussanktsioonid.
Samuti kutsus ülemkogu kõiki Euroopa Liidus tegutsevaid lennuettevõtteid vältima Valgevene õhuruumi ning otsustas alustada ettevalmistusi, et keelata Valgevene lennuettevõtete ülelennud ELi õhuruumist ning takistada nende juurdepääsu ELi lennujaamadesse. «Meie riikide kodanike turvalisuse huvides on, et Euroopa Liidu lennukid Valgevene õhuruumist üle ei lendaks,» rõhutas Kallas.
Lisaks kutsus ülemkogu Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni konkreetse juhtumit uurima nii kiiresti kui võimalik.
Kallase sõnul plaanib Eesti esimesel võimalusel algatada juhtumi arutelu ÜRO julgeolekunõukogus.
Ülemkogu pidas esmaspäeva õhtul ka strateegilise arutelu Euroopa Liidu suhetest Venemaaga ning kinnitas üle senise viie põhimõtte järgimist. Need põhimõtted hõlmavad Minski kokkulepete täielikku elluviimist, suhete tugevdamist idapartnerlusriikidega, ELi kerksuse tugevdamist, valikulist koostööd nii välispoliitika küsimustes kui ka muudes valdkondades, kus on olemas selge Euroopa Liidu huvi, ning vajadust toetada Venemaa kodanikuühiskonda ja inimeste vahelisi kontakte.
«Venemaa teab, et kui ta soovib konstruktiivseid ja paremaid suhteid ELiga, peab lõpetama agressiooni Ukraina ja Gruusia vastu. Samuti on Venemaa poolt ELi liikmesriikide territooriumil toime pandud kuriteod täiesti vastuvõetamatud ja neid ei saa jätta vastuseta. Euroopa Liit peab olema suhetes Venemaaga ühtne ja kindel,» sõnas peaminister Kallas.