Teadlane: põllumeestel on aeg hakata elu ees aukartust tundma

Eesti meest pole õnneks glüfosaadi jääke leitud. Foto: Margus Ansu

Loomakaitsjad ja mahemajanduse ekspert leiavad, et mitmed põllumeeste harjumused, mille säilitamise eest kõneleb maa- ja rannaeluga seotud organisatsioonide mai keskel tehtud ühispöördumine, on ajale jalgu jäänud ning vajaksid välja vahetamist.

Organisatsioonidele meelehärmi tekitava Eestimaa Loomakaitse Liidu lõuna regiooni juht Kristi Metsa ütles, et liit võitleb koduloomade pidamistingimuste parandamise eest, mitte põllumajanduse vastu. Ta tõi näiteks, et nad on põrsaste sabade lõikamise vastu ja munevate kanade puuris pidamise vastu.

«Miks peab munade tootmise toimuma nii pisikeses puuris, kus kanadel lõigatakse nokkasid, et nad üksteist ei vigastaks – sellised asjad on julmad. Ka põrsaste sabade lõikamine on julm ja tekitab kannatusi, kuigi seda põhjendatakse sellega, et nad ennast ei vigastaks. Kui nad elaksid stressivabalt, siis neil seda probleemi ka ei oleks, et nad hakkasid üksteist vigastama. Küsimus on loomade elutingimustes,» selgitas Metsa ja kinnitas, et neil ei ole kavas taotleda sigade ja kanade kasvatamise keelamist, vaid keelata soovivad nad ainult karusloomakasvatust. Kristi Metsa soovitas tutvuda loomakaitse liidu kodulehel nende rahvaalgatusega loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks, millest leiab 33-punktise paketi nende ettepanekutest ja nõudmistest. «Ei pea ju sealiha või kanamuna tulema läbi kellegi nii suure kannatuse,» lisas ta.