Samasuguse katsumuse tegi Ratasepp läbi ka mullu augustis, siis läbis ta 20 maratoni 20 päevaga kuues Eesti linnas. Oktoobris jäi ultrasportlasel koroonapiirangute tõttu ära Prantsusmaa viiekordne ultratriatlon ning seetõttu otsustas ta praegu enese proovilepanekut jätkata kodumaal.
«Arvestasin juba eelmise aasta lõpus, et tõenäoliselt pole viirus selleks aastaks kuhugi kadunud ning mõistlik oleks teha midagi Eestis. Uus katsumus on eelmisega sarnane, ainult et läbin maratonid kaks korda lühema aja jooksul,» selgitas Ratasepp.
Enne maratone käib ta Synlabis verd andmas, et oma verepilti näha, ja pärast jookse võtavad Tartu ülikooli sporditeadlased temalt analüüse, et uurida, kuidas nii intensiivne katsumus kehale mõjub.
Kuigi algusaegadeks on maratonidel märgitud 9.45 ja 17.00, pole teise stardi kellaaeg kivisse raiutud. «Ma pean tundma, et toit on ära seeditud. Nelja tunniga tuleb saavutada hea enesetunne või siis oodata, kuni keha taastub,» ütles Ratasepp.
Ta valis maratonide paigaks Tartu, sest mullu oli linnade vahel liikuda keeruline. «Kodulinnas on mul parem taastuda ja ei pea aega kulutama kõrvalistele asjadele,» nentis Ratasepp.
Uus katsumus on eelmisega sarnane, ainult et läbin maratonid kaks korda lühema aja jooksul, ütles Rait Ratasepp.
Et Tartu linnas maratonidistants kokku saada, jookseb ta järjest viis 8,44 kilomeetri pikkust ringi. Rait Ratasepp tunnistas, et pisut keeruline on Tartus liiklust arvestada. «Rada on küll täpselt paigas, aga Puiestee tänav on kinni ja põhiliiklus käib ühest tänavast, kus ma jooksen, ning seal pole ühel lõigul väga hea kattega kergliiklusteed,» lisas ta.