Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Rein Lang: kaevikud ajakirjanike ja kohtunike vahel muutuvad aina sügavamaks

Väino Koorberg ja Rein Lang pühendasid Kuku raadio saate «Olukorrast ajakirjanduses» põhijõu kohtupidamise sulgemise analüüsimisele. Põhjuse selleks andis Tarmo Vahteri artikkel Eesti Ekspressis, kus Vahter heitis ette, et mida kinnisemaks muutub kohtupidamine, seda vähem inimesed sellest aru saavad. Vahter küsib, miks ikkagi on ajakirjanikel aina raskem kohtupidamise juurde pääseda.

Rein Langile hakkab üha enam tunduma, et ühiskonna suur probleem on, et ajakirjanikele ei anta juriidilist koolitust. Ta rõhutas, et seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim on sõltumatud võimuharud. Neljas võim ehk ajakirjanduse ehk avalikkuse võim teostab teatavat järelevalvet kõigi kolme võimuharu üle.

Lang meenutas, et aasta eest samas saates rääkides oli ta kolmanda ja neljanda võimu vahekorda pidanud põletikuliseks ning ei näinud võimalust suhete paranemiseks. «Mul oli õigus. See olukord ei ole aasta jooksul mitte põrmugi paranenud, vaid pigem on halvenenud,» märkis Lang.

Vahteril on tema hinnangul õigus, et kohtunikkond on hakanud sulguma ning annab aina vähem informatsiooni välja. Kohtunikud toovad põhjenduseks, et tegemist on isikuandmetega, mille avalikustamine ajakirjanduses pole põhjendatud. Ajakirjandus näeb seda aga ühiskonna muutumist ebademokraatlikumaks ning leiab märke vandenõuteooriast, et administratiiv-bürokraatlik süsteem tahab võimu üle võtta. «Kaevikud muutuvad sügavamaks, loobitakse üksteise pihta haisupomme,» kirjeldas Lang.

Koorberg täiendas, et mistahes dokumente on isikuandmetele viidates aina lihtsam salastada ja ära peita, selle asemel et olulisi isikuandmeid ära peita ning ülejäänud dokument teha kättesaadavaks. Ta küsis, kes peaks kontrollima kontrollijaid ehk kes peaks kontrollima, kas kohtunike poolt isikuandmete kaitsele viitamine on alati põhjendatud.

Ta tõi välja, et Vahter toob mitmeid näiteid juhtumitest, kus kas kohus või süüdistav pool on teinud otsuse viidates kannatanu huvidele. Kannatanu ise on aga pöördunud ajakirjandusse ja öelnud, et selle otsusega said tema huvid pigem kahjustada.

Isikuandmete kaitse ja ajakirjandusvabadus

Lang leidis, et kohtunikud koolitatud juristidena saavad ikkagi hästi aru, kust läheb piir privaatsuse ja üksikisiku õiguste ning teiselt poolt ajakirjandusvabaduse vahel. Ta argumenteeris, et Soomes annab kohtunik mõne dokumendi ajakirjanikule välja kerge südamega, sest ta teab, et ajakirjanikul on vastav koolitus ning isikuandmeid ei avaldata. «Meil on ju vastupidi. Kui kohus mõne dokumendi välja annab, siis ajakirjanik tunneb, et nüüd on tal lausa kohustus, tuginedes avalikule huvile, see avalikustada.»

Koorberg tõi välja, et Vahteri sõnul on avalikul kohtupidamisel ühiskonnale teraapiline mõju: kui kuritegu lööb ühiskonna hinge haava, siis avalik kohus kurjategija üle ja tema karistamine aitab haava ravida. Samuti aitab kohtupidamise avalikkus ära hoida võimalust, et kohtunik ja prokurörid kokku mängivad ja oma võimu kuritarvitavad.

Siiski tehakse üha rohkem otsuseid mitteavalikult, näiteks umbes 90 protsenti otsuseid tehakse kokkuleppemenetluse abil, nii et need ei jõua kunagi kohtusaali, märkis Koorberg.

Rein Lang ja Väino Koorberg Kuku stuudios. Foto: Tairo Lutter/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Lang nõustus, et erandeid on hakanud tulema liialt palju. Küll aga peaksid tema sõnul ajakirjanikud selle asemel, et lihtsalt kohtunikke sõimata, hakkama uurima, mis on selle põhjus. Need tulevad üksikisikute õigusest privaatsusele ning Euroopa Liidu andmekaitse üldmäärusest, mis kehtestab printsiibi, et igaühe isikuandmed on tema enda omad ja neid tohib avaldada ainult tema nõusolekul.

Ilma nõusolekuta võib ajakirjandus isikuandmeid avaldada vaid avaliku huvi korral. «Minu jaoks on juba aastaid tegelikult olnud suur probleem, et Eesti ajakirjanikud ei oska teha vahet. Ma ei ütle, et kõik, aga paljud Eesti ajakirjanikud ei oska teha vahet avalikul huvil ja avalikul uudishimul,» heitis Lang ette.

Tema sõnul on olukord kohtunike ja ajakirjanike vahel pingestunud viimased kolm aastat ning pingestub veel. «Ega siis südantlõhestavad karjed avalikkuse poolt ehk siis ajakirjanike poolt kuskile ei vii,» märkis ta.

Koorberg tuletas meelde nende üleskutset, et meedialiit ja kohtunike liit võiksid kokku saada ning arutada, millised pingekohad on ning kas kukepoksi ikka saab lõputult jätkata.

Ratase kulutustest

Saatejuhid rääkisid ka Jüri Ratase esinduskulude kajastamisest Eesti ajakirjanduses. Koorbergile jäi silma, et riigisekretär Taimar Peterkop käis eelmisel nädalal riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ees selgitamas, kuidas toimub peaministri kulutuste heakskiitmine.

Ta tsiteeris erikomisjoni juhi Eduard Odinetsi vahendust kohtumiselt: «Meile selgitati, et riigikantselei roll on teenindada peaministrit ja ei ole kombeks seada kahtluse alla tema soove. Seega aktsepteeriti ka kingitusi ja arveid, mille puhul polnud täpselt teada, kellele need lähevad.»

«Vaat siin on probleem ja sellega võiksid ajakirjanikud tõsiselt edasi minna küll,» sõnas Koorberg. Lang nõustus, et esinduskulutuste kasutamine on ajakirjanikele oluline teema.

Jutuks võeti ka Valgevene ajakirjaniku vahistamine Ateena-Vilniuse lennul ning kahtlustused, et BBC ajakirjanik manipuleeris printsess Dianaga ning võltsis dokumente, et saada temalt intervjuu.