Väino Koorberg ja Rein Lang pühendasid Kuku raadio saate «Olukorrast ajakirjanduses» põhijõu kohtupidamise sulgemise analüüsimisele. Põhjuse selleks andis Tarmo Vahteri artikkel Eesti Ekspressis, kus Vahter heitis ette, et mida kinnisemaks muutub kohtupidamine, seda vähem inimesed sellest aru saavad. Vahter küsib, miks ikkagi on ajakirjanikel aina raskem kohtupidamise juurde pääseda.
Rein Langile hakkab üha enam tunduma, et ühiskonna suur probleem on, et ajakirjanikele ei anta juriidilist koolitust. Ta rõhutas, et seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim on sõltumatud võimuharud. Neljas võim ehk ajakirjanduse ehk avalikkuse võim teostab teatavat järelevalvet kõigi kolme võimuharu üle.
Lang meenutas, et aasta eest samas saates rääkides oli ta kolmanda ja neljanda võimu vahekorda pidanud põletikuliseks ning ei näinud võimalust suhete paranemiseks. «Mul oli õigus. See olukord ei ole aasta jooksul mitte põrmugi paranenud, vaid pigem on halvenenud,» märkis Lang.
Vahteril on tema hinnangul õigus, et kohtunikkond on hakanud sulguma ning annab aina vähem informatsiooni välja. Kohtunikud toovad põhjenduseks, et tegemist on isikuandmetega, mille avalikustamine ajakirjanduses pole põhjendatud. Ajakirjandus näeb seda aga ühiskonna muutumist ebademokraatlikumaks ning leiab märke vandenõuteooriast, et administratiiv-bürokraatlik süsteem tahab võimu üle võtta. «Kaevikud muutuvad sügavamaks, loobitakse üksteise pihta haisupomme,» kirjeldas Lang.
Koorberg täiendas, et mistahes dokumente on isikuandmetele viidates aina lihtsam salastada ja ära peita, selle asemel et olulisi isikuandmeid ära peita ning ülejäänud dokument teha kättesaadavaks. Ta küsis, kes peaks kontrollima kontrollijaid ehk kes peaks kontrollima, kas kohtunike poolt isikuandmete kaitsele viitamine on alati põhjendatud.
Ta tõi välja, et Vahter toob mitmeid näiteid juhtumitest, kus kas kohus või süüdistav pool on teinud otsuse viidates kannatanu huvidele. Kannatanu ise on aga pöördunud ajakirjandusse ja öelnud, et selle otsusega said tema huvid pigem kahjustada.