Välismääraja ⟩ Kadri Jõgi: Iisraeli ründamine on Hamasi enesenäitamine

Iisraeli-Palestiina värskeim konflikt vältas sedapuhku 11 päeva, lõppedes relvarahuga Iisraeli ja Hamasi vahel. Arabist Kadri Jõgi tõi Kuku raadio saates «Välismääraja» välja, et raketirünnakud Iisraeli pihta on Hamasi jõu ja võimu näitamine.

Hamasi tegevuse puhul võib olla kummastav, miks nad ikkagi Iisraeli pihta rakette saadavad, teades, et Iisrael hakkab sõjaliselt vastama ning nende elanikkond kannatab suuremat kahju. Jõgi selgitas, et Hamasi eesmärgiks Iisraeli ründamisel oli näidata enda jõudu ja võimu. Hamasi lööke on toetanud ja kiitnud heaks Iraan ning mõned Süüria organisatsioonid.

«Põhimõtteliselt on see Hamasi enesenäitamine. Selge võimalus näidata maailmale, eriti Ameerika Ühendriikidele, oma tähtsust,» kirjeldas ta.

See on Jõe hinnangul oluline, sest hiljuti ametisse astunud USA administratsioon on teatanud, et nad ei pühenda suurt tähelepanu Lähis-Ida probleemidele. Hamasi ja Iisraeli vahel lahvatanud konfliktiga toodi Lähis-Idas toimuv Bideni lauale.

Arvesse tuleb ka võtta, et Hamasi puhul on tegemist terroristliku organisatsiooniga, millel on relvad. Relvi nad vastavalt ka kasutavad. Humanitaarsest aspektist tuleb alati küsida, mis kahjusid kannavad inimesed, aga on kurb tõsiasi, et Hamas sellele suurt tähelepanu ei pööra.

Jõgi lisas, et Hamas on ka islamistlik organisatsioon ning ajaloost on teada, et mitmed nende liikmed on läinud usuliste vaadete eest surma. Nende arusaam maailmast ja elust on teistsugune, kui on humanitaarne läänemaailma arusaam.

Saatejuht Erkki Bahovski, Merili Arjakas ja Kadri Jõgi Kuku stuudios. Foto: Erakogu

Vaherahu järel tahtsid nii Hamas kui Iisraeli valitsus end konflikti võitjatena näidata, ent Postimehe ajakirjanik Merili Arjakas leidis, et seekord saab mõlemat poolt ka võitjaks pidada. Ta selgitas, et sõda Gazas võis päästa peaminister Benjamin Netanyahu poliitilise karjääri.

Juba enne konflikti algust oleks olnud keeruline saada kokku valitsuskoalitsioon, mida kaudselt toetab ka Iisraeli araablaste partei, sest see on juudi avalikkuse jaoks olnud punaseks jooneks. Pärast sõjategevust läks 15 aastat tagasi kaotsi lootus, et araablased võiksid valitsuses olla või valitsust toetada.

Teisalt võitis Arjaka hinnangul konfliktist selgelt ka Hamas, sest nad said näidata ennast Jeruusalemma kaitsjana ja palestiinlaste eeskõnelejana ajal, kui Palestiina omavalitsuse juhil Mahmoud Abbasil pole kuigi palju legitiimsust Läänekalda elanike seas.

Ta argumenteeris, et Hamas pettus Abbasi otsuses tühistada selleks aastaks välja kuulutatud valimised, sest nad olid oodanud valimisi kui võimalust ka Läänekaldal oma positsiooni tugevdada. Valimiste ärajätmine võis olla üheks põhjuseks, miks Hamas sekkus raketirünnakutega Jeruusalemmas toimuvasse.

Kadri Jõgi lisas, et konfliktist võitis ka Egiptuse president Abdel Fattah el-Sisi, kelle vahendamisel sõlmiti relvarahu Hamasi ja Iisraeli vahel. President el-Sisi aga pole Jõe hinnangul kindlasti humanist, kui vaadata, kuidas on el-Sisi kohelnud inimesi, kellel on olnud julgust öelda midagi tema valitsemise kohta.