/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/23/13798088t1hf07b.jpg)
Kuigi keskkonnaminister möönab, et looduskaitseseadus keelab pesitsusrahu ajal raied, ei pea metsatöösturid sellest keelust kinni, lisaks tuleb keskkonnaaktivistidel neile tõestada, et pesitsusperioodil metsas tõepoolest linnud ka pesitsevad.
Keskkonnateabe Ühendus: looduskaitseseaduse toimimisele ei saa metsas lootma jääda (1)
Uus metsapoleemika vallandus 19. mail, kui Ülle Harju kirjutas Postimehes, et Tallinna ringkonnakohus peatas lindude pesitsusajale viidates raieloa kuni juuli lõpuni, luues pretsedendi, mille tuules paneb keskkonnaamet inimeste teadete peale järjest teisigi raieid seisma.
Puidutööstust valdab hämming
Andres Talijärv ja Erametsaliit saatsid artikli peale reedel keskkonnaministeeriumile ja -ametile kirja milles väidavad, et keskkonnaameti ootamatu praktikamuudatus raiete peatamise osas ei ole põhjendatud, liiatigi ei nõua Euroopa Liidu õigusaktid ega seda tõlgendav kohtupraktika, et kogu inimtegevus peab kõigi võimalike linnuliikide heaolu nimel lõppema.
Kirja autorid märgivad,et olukorras, kus teadaolevalt ei ole drastiliselt vähenenud ka kõigi looduslikult levivate linnuliikide arvukus, puudub igasugune alus halduspraktika muutmiseks eraomanike kahjuks.
Erametsaliidu hinnangul ei ole keskkonnameti rakendataval praktikal olulist mõju linnustikule üldises plaanis, küll aga võib see olla väga ebaõiglane, kulukas ja ebaproportsionaalne metsaomanike suhtes. Metsateatise kehtivuse ajal ei ole reeglina ilmnenud uusi asjaolusid, mida riik metsateatist kinnitades poleks lindude pesitsemise kohta teadnud. Selline lubamine ja juba lubatud tegevuse keelamine ettekirjutuste tegemise teel on põhjendamatu, kui ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, leiab Erametsaliit.
Samas kinnitas Tõnis Mölder Postimehele, et looduskaitseseadus juba keelab lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise, mistõttu pole seda vaja ekstra piirata.
Riik tõmbab raiepidurit
«On üldteada fakt, et metsalinnud pesitsevad metsades,» märgib Keskkonnateabe Ühendus. «Sellest, et pesitsevate lindude kaitseks raiete peatamiseks on vaja kolmandate isikute kaebusi, võib järeldada, et ainuüksi looduskaitseseaduses olevast lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise keelust nende kaitseks ei piisa.»
Keskkonnaameti avalike suhete nõunik Andri Küüts ütles Postimehele, et viimaste päevade jooksul on raiete peatamise eesmärgil tehtud kaebusi laekunud rohkem kui varem. Artikli ilmumise ajaks oli lindude pesitsemise tõttu peatatud umbes 15 metsaraiet üle Eesti, kuid see arv näitab kasvutrendi.
Õiguskantsler kirjutas juba 2019. aastal looduskaitseseaduse rakendamise kohta, et keskkonnaametil tuleb hinnata üheaegselt nii seda, kas metsateatis on nõuetekohane, kui ka seda, kas taotletav raie vastab õigusaktidele. Ühtlasi tuleb tagada, et raiet lubades järgitaks looduskaitseseadust, mis keelab looduslikult esinevate lindude pesi ja mune tahtlikult kahjustada ning pesasid kõrvaldada. Linde on keelatud tahtlikult häirida – seda eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
Tavaretoorikast jääb vajaka
Ka metsaregistri avalehte kaunistab teade: «Tähelepanu! Lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ning lindude tahtlik häirimine on keelatud. Seetõttu soovitame lindude pesitsuse kõrgajal 1. aprillist 31. juulini raieid mitte teostada.»
Niisugune teavitusviis ja üldisele hoolsusele lootma jäämine ei ole keskkonnakaitsjate sõnul aga piisav looduskaitse- ja metsaseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks.
«Tegelik elu näitab meile iga-aastast pesitsusaegset intensiivset raietegevust, mis on vastuolus nii looduskaitseseadusega kui ka Euroopa Liidu nõuetega,» märgib Keskkonnateabe Ühendus keskkonnaametile ja teistele asjassepuutuvatel institutsioonidele läkitatud kirjas ning lisab, et Eesti kohustus kaitsta nii linde kui ka nende pesi ja mune tuleneb Euroopa Liidu linnudirektiivist.
Rahvusvaheliste kohtulahendite tuules
Euroopa Kohus on juba heitnud Poola ametiasutustele ette, et viimastel puudusid konkreetsed piirangud, mis välistanuks raied lindude pesitsusajal.
Kohtu hinnangul oli riik rikkunud linnudirektiivist tulenevaid kohustusi, sest tingimusi seadmata puudub võimalus vältida pesade ja munade tahtlikku hävitamist. Seejuures viidati, et linnurikastes metsades tehtavail pesitsusaegseil raietel tuleb pesade või munade hävitamist suure tõenäosusega pidada tahtlikuks.
Keskkonnateabe Ühendus palub keskkonnaministril ümber vaadata oma seisukoht, et looduskaitseseaduses olevast piirangust piisab lindude pesitsemisaegseks kaitseks.
Teadaolevate asjaolude valguses soovib ühendus looduskaitseseaduse täitmise tagamiseks, keskkonnaameti halduskoormuse ja ka kolmandate isikute ebaproportsionaalse koormamise vältimiseks Eesti metsades üleüldise raierahu kehtestamist.
Lühikesest pesitsusrahust ei piisa
Raierahu kestvuse osas oleks mõistlik konsulteerida ornitoloogidega, kuivõrd 15. juunini kehtestatud raierahu ei pruugi olla piisav.
Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leidis juba aastal 1999, et linnustiku seisukohalt on optimaalne raiete keelamine vahemikus 1. aprillist kuni 31. juulini, sest see võimaldaks pesitsusaegset kaitset suuremale osale linnuliikidest, välja arvatud röövlinnud. Viimastest kaitseks piirang üksnes üheksat liiki 21-st.
/nginx/o/2021/05/23/13798094t1hacb0.jpg)
Äärmisel juhul võiks kõne alla tulla kuu võrra lühem periood ehk 15. aprillist kuni 15. juulini. Viimane oleks üsna efektiivne, kuid jätaks lisaks röövlindudele kaitseta ka rähnid – täpsemalt kuus liiki kaheksast. Vastuvõetamatu on aga kehtestada raierahu üksnes 1. maist kuni 30. juunini, sest see võimaldab kaitset peamiselt värvulistele, neilegi vaid esimese pesakonna jaoks.
Juhul kui keskkonnaminister ei kehtesta üleüldist raierahu, tuleb kevadsuvise perioodi osas ümber vaadata praegune raielubade väljastamise kord, leiab Keskkonnateabe Ühendus. See tähendaks, et välistada tuleb automaatsed, nii-öelda roboti väljastatavad raieload, eeldades lindude pesitsemisajal linnupesade olemasolu metsas ning pannes lindude pesitsemise puudumise tõendamiskoormis raieloa taotlejale.
See tähendaks vastavalt, et mitte kolmandad isikud ei pea omast vabast tahtest ja ajast käima raielubade kaupa alasid läbi ning linnupesi otsima-leidma ja sellest ametkondi teavitama, vaid raiesoovi kooskõla looduskaitseseadusega peab tagama metsa omanik ning seejärel talle raieloa väljastamisega tegelevad ametkonnad.
Praegune olukord paneb hoolsuskohustuse ja järelvalvaja rolli ebaproportsionaalselt kolmandatele välistele isikutele, kuivõrd otsesed osapooled ei täida hoolsuskohustust, leiab Keskkonnateabe Ühendus.
Ühendus ootab ministrilt põhjendusi
«Juhul kui keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaministri hinnangul looduskaitseseaduses olevatest piirangutest piisab ning eelnenud praktika tagab looduskaitseseaduse täitmise ja siinses kirjutises välja toodud asjaolud ei ole olulised, siis palume seda põhjendada nii õiguslikult kui ka sisuliselt,» kirjutab Keskkonnateabe Ühendus keskkonnaministeeriumile, puidutöösturitele ja teadlastele saadetud kirjas.
Puidutööstuse mõjutustegevuse osas on oluline arvestada, et nende niinimetatud tasakaalutaotlused lähtuvad soovist kallutada vaekaussi tööstuse poole. Ühtlasi on oluline näha, et tööstuse poolt kõnekaimateks kuulutatud faktid on omavahel vastuolus, mis tähendab, et need ei saa samaaegselt tõele vastata.
Juhul kui puidutööstuse mõju keskkonnale on kevadsuviste pesitsusaegsete raietööde marginaalsete mahtude tõttu pea olematu, ei saa samaaegselt vastata tõele, et nende samade marginaalsetes mahtudes teostatavate tööde ärajäämise tagajärjed on drastilised ja laiaulatuslikud.
Pöördumise tekstiga saab tutvuda SIIN.
PÖÖRDUMISE TEKST TÄISMAHUS:
19.05.2021 Postimehes avaldatud Ülle Harju uudises «Pretsedent: kohus peatas metsaraie lindude pesitsusajaks» ütleb keskkonnaminister Tõnis Mölder:
«Looduskaitseseadus juba keelab lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise, seetõttu pole seda vaja ekstra piirata».
Peaks olema üldteada, et metsades (eriti «raieküpsetes», ehk veidi vanemates metsades) pigem on linde kui ei ole, mis tähendab, et metsade puhul võib pigem eeldada lindude pesitsemist kui mittepesitsemist.
Lisaks võime 21.05.2021 ERR-is avaldatud uudisest «Raiekeeld ähvardab puidutööstuse pea peale keerata» lugeda:
«Keskkonnaameti avalike suhete nõunik Andri Küüts ütles ajalehele, et viimaste päevade jooksul on raiete peatamise eesmärgil tehtud kaebusi laekunud rohkem kui varem. «Lindude pesitsemise tõttu on peatatud umbes 15 metsaraiet üle Eesti, aga see arv muutub jooksvalt,» lisas ta».
21.05.2021 kuupäevaga Andres Talijärve poolt Keskkonnaametile (jt.) esitatud «Eesti Erametsaliidu ettepanek ja analüüs seoses Looduskaitseseaduse (LKS) §55 lg 61 P 1,2 sisu ja rakendamise ulatuse kohta» nimelisest dokumendist võib aktuaalse sündmustiku ja uute suundumuste osas lugeda:
«Samuti toob see kaasa ebamõistlikult suure halduskoormuse Keskkonnaametile.»
Eelnenud punktis nimetatud avalduses viidatud Õiguskantsleri 07.06.2019 vastuses pealkirjaga «Looduskaitseseaduse rakendamine» on kirjas: «[…] ...LKS-s toodud eesmärkide saavutamiseks on vajalikud normid olemas.» ja, et:
«Keskkonnaametil tuleb seega hinnata üheaegselt seda, kas metsateatis on nõuetekohane ja kas taotletav raie vastab õigusaktidele. Seejuures tuleb tagada, et raiet lubades järgitaks LKS § 55 lõike 61 nõudeid.».
Keskkonnaameti avalike suhete nõuniku öeldust järeldub, et pelgalt viimaste päevade (!) jooksul laekunud kaebuste alusel on peatatud umbes 15 metsaraiet üle Eesti ja see arv muutub (st. suureneb) jooksvalt.
Kõik see toetab seisukohta, et metsades pigem on linde ja seega ka nende pesitsemist kui ei ole. Sellest, et pesitsevate lindude kaitseks raiete peatamiseks on vaja kolmandate isikute kaebuseid võib järeldada, et ainuüksi Looduskaitseseaduses olevast lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise keelust nende kaitseks ei piisa.
Tegelik elu näitab meile iga-aastast pesitsusaegset intensiivset raietegevust, mis on vastuolus nii Looduskaitseseadusega kui ka Euroopa Liidu nõuetega.
Kohustus linde, sh. nende pesasid ja mune, kaitsta tuleneb Eestile Euroopa Liidu nn. linnudirektiivist, mille artikkel 5 kohustab liikmesriike võtma vajalikke meetmeid linnuliikide üldise kaitsesüsteemi loomiseks, keelates eelkõige:
a) tahtliku tapmise või püüdmise mis tahes viisil;
b) pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesade kõrvaldamise;
[…]
d) lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on käesoleva direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline; […].
Euroopa Kohus on heitnud Poola ametiasutustele ette, et puudusid konkreetsed piirangud, mis välistaks raied lindude pesitsusajal. Kohtu hinnangul oli riik rikkunud linnudirektiivist tulenevaid kohustusi, sest tingimusi seadmata puudub võimalus vältida pesade ja munade tahtlikku hävitamist. Seejuures viidati, et pesitsusaegsel raiel teadaolevalt linnurikastes metsades tuleks pesade ja/või munade hävitamist suure tõenäosusega pidada «tahtlikuks» (Euroopa Kohtu 17. aprilli 2018. a otsus nr C-441/17, Euroopa Komisjon vs Poola Vabariik).
Puidutööstuse mõjutustegevuse osas on oluline arvestada, et nende «tasakaalutaotlused» lähtuvad soovist kallutada tasakaalu tööstuse poole ning ühtlasi on oluline näha, et tööstuse poolt kõige kõnekamatena esitatud «faktid» on omavahel vastuolus, mis tähendab, et ei saa samaaegselt tõele vastata.
Juhul kui puidutööstuse mõju keskkonnale on kevadsuviste pesitsusaegsete raietööde marginaalsete mahtude tõttu (pea) olematu, ei saa samaaegselt vastata tõele, et nendesamade, marginaalsetes mahtudes teostatavate tööde ärajäämise tagajärjed on drastilised ja laiaulatuslikud.
Eelnevast tulenevalt palume keskkonnaministril ümber vaadata oma seisukoht, et Looduskaitseseaduses olevast piirangust piisab lindude pesitsemisaegseks kaitseks, kehtestades keskkonna kaitseks, Looduskaitseseaduse nõuete täitmise tagamiseks ja nimetatud nõuete täitmise tagamise proportsionaalsuse huvides nii Keskkonnaameti halduskoormuse kui ka kolmandate isikute ebaproportsionaalse koormamise vältimiseks Eesti metsades üleüldine raierahu.
Raierahu kestvuse osas oleks mõistlik konsulteerida ornitoloogidega, kuivõrd on indikatsiooni, et 15. juunini kehtestatud raierahu ei pruugi olla piisav.
Nt. Lõhmus, A. «Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon 1999: Eesti metsalinnustiku kaitse», Tartu: 1999, lk 10:
«Linnustiku seisukohalt on optimaalne raiete keelamine vahemikus 1. aprillist kuni 31. juulini, sest võimaldab pesitsusaegset kaitset suuremale osale linnuliikidest, välja arvatud röövlinnud (kaitseks üksnes üheksat liiki 21-st).
Äärmisel juhul võiks kõne alla tulla kuu võrra lühem periood 15. aprillist kuni 15. juulini, mis on küllaltki efektiivne, kuid jätab lisaks röövlindudele kaitseta ka rähnid (kuus liiki kaheksast).
Vastuvõetamatu oleks aga kehtestada raierahu üksnes 1. maist kuni 30. juunini, sest see võimaldab kaitset peamiselt värvulistele ja ka neile vaid esimese pesakonna jaoks.»
Alternatiivselt, kui Keskkonnaministeerium, eesotsas keskkonnaministriga ei kehtesta üleüldist raierahu, tuleb kevadsuvise perioodi osas ümber vaadata praegune raielubade väljastamise kord, st. välistada automaatselt (nö. roboti poolt) väljastatavad raieload, eeldades lindude pesitsemisajal linnupesade olemasolu metsas ning panna lindude pesitsemise puudumise tõendamiskoormis raieloa taotlejale.
See tähendaks kohaselt, et mitte kolmandad isikud ei pea omast vabast tahtest ja ajast käima raielubade kaupa alasid läbi ning linnupesi otsima-leidma ja sellest ametkondi teavitama, vaid raiesoovi kooskõla Looduskaitseseadusega peab tagama metsa omanik ning seejärel talle raieloa väljastamisega tegelevad ametkonnad. Praegune olukord paneb hoolsuskohustuse ja järelvalvaja rolli ebaproportsionaalselt kolmandatele välistele isikutele, kuivõrd otsesed osapooled ei täida hoolsuskohustust.
Juhul kui Keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaministri seisukoht on, et Looduskaitseseaduses olevatest piirangutest piisab ning käesolevale hetkele eelnenud praktika tagab Looduskaitseseaduse täitmise ja siinses kirjutises välja toodud asjaolud ei ole olulised, siis palume seda põhjendada nii õiguslikult kui ka sisuliselt.
Märkus: käesolev pöördumine on adresseeritud otseselt puudutatud asjaosalistele. Lisaks saadetakse pöördumine teadlastele, keskkonnaorganisatsioonidele, meediale, jt.