/nginx/o/2012/01/12/911646t1h1f13.jpg)
Avaliku teenistuse seadus, mida on meisterdatud juba kümme aastat, jõuab peagi valitsuse ette, kuid vaidlused selle üle pole läbi. Parteikaaslased Jürgen Ligi ja Kristen Michal ei ole leidnud üksmeelt küsimuses, kas kõigi ametnike palgad tuleks ikka tulevikus avalikustada.
Pool aastat tagasi justiitsministri kohale asunud Kristen Michal seadis eesmärgiks murda avaliku teenistuse seaduse ehk ATSi needus, mis oli vaevanud tema eelkäijaid Märt Raski, Ken-Marti Vaherit ja Rein Langi. Michal kavatseb seaduse lõpuks vastu võtta.
Ta on sellele üsna lähedal, kuna ministeeriumide kahekordne kooskõlastusring on läbi, oma arvamuse on öelnud umbes 30 ühiskondlikku organisatsiooni ning koalitsioonipartneri Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja ATSi töörühmas Marko Pomerants on isegi kihla vedanud, et ATS saab vastu võetud enne jaanipäeva.
«Seda seadust ei saa kirvega teha,» ütles Michal, kes on pärast ministeeriumide ja teiste asutuste märkuste-ettepanekute kaalumist jõudnud viimase viie vaieldava teemani.
Nii tuleb valitsuses enne seaduse riigikokku saatmist selgeks vaielda ametnike ja töötajate jaotus, palkade avalikustamise teema, konkursside korraldamine, hüvede vähendamine ja eelnõu peresõbralikumaks muutmine.
Michali sooviga kõikide ametnike palgad avalikuks muuta ei nõustu aga rahandusminister Jürgen Ligi, kaitseminister Mart Laar, riigikontroll, presidendi kantselei, andmekaitse inspektsioon, Tallinna linnavalitsus, riigikogu kantselei ega Eesti linnade liit. Lisaks on oma märkused esitanud sotsiaalministeerium ja kaubandus-tööstuskoda.
Peamine vastuargument on, et palkade avalikustamisega tekiks tugev surve riigieelarvele palgaküsimuste teravustamise ja sellest tulenevate pingete kinnimaksmise tõttu. Ehk kui palgad on avalikud, hakkavad inimesed neid võrdlema. Väiksema palgaga ametnikud võivad hakata nõudma palgatõusu ja võivad tekkida küsimused, miks kuskil on liiga kõrged palgad.
Madalapalgalised häbenevad
Samuti on avaldatud kahtlust, et palkade avalikustamine võib riivata õigust eraelu puutumatusele. «See on praegu kõige teravam vaidluskoht ja usun, et siin jõuame kompromissile, sest madalat palka saava ametniku jaoks võib avalikustamine tõesti privaatsust riivav olla ning tuleb leida avalikkuse huviga põhjendatud tasakaal. Isiklikult eelistan maksumaksja raha kasutamist, sealhulgas ka palkadeks maksmist ikkagi võimalikult avalikuna näha,» leidis Michal.
Minister Ligi hinnangul on avaliku teenistuse reformi põhisisu teha see sarnaseks töölepingu suhtega ehk riigipalgaliste eeliste kaotamine. «Käegakatsutavaid eeliseid riigitööle ei jää, kuid jäävad tegevuspiirangud (ettevõtluse keeld) ja palkade avalikustamine. Viimases ei saa mu sügava ilmavaatelise veendumuse kohaselt minna äärmusse ja eksponeerida sunniviisiliselt iga lihttöötaja täpset palka, piisab tema ametikoha palgavahemikust,» ütles Ligi. «Ka sel juhul on avalikustamine erasektorist erinev. Inimesel on oma privaatsus ja seda tuleb austada kaaluka avaliku huvi piirini.»
Ligi rõhutas, et jutt on madalamapalgalistest, kes võivad end avalikkuse ees ebamugavalt tunda täiesti teistsugusel põhjusel kui kõrgepalgalised.
Kõrgemad palgad saavad aga avalikuks ja ühe asjana kaalutakse võimalust teha palkade avalikustamine sarnaseks korruptsioonivastase seaduse eelnõuga, mille kohaselt avalikustatakse kõrgendatud tähelepanu all olevate ametiisikute palgad (alates kolmest keskmisest palgast) analoogselt deklaratsioonide esitamisega.
Aruanne kord aastas
«Üks võimalus palkade piisavaks avalikustamiseks on täpsem regulatsioon, et rahandusminister teeb kord aastas palkade ülevaate nii asutuste kui ka sarnast tööd tegevate ametigruppide (näiteks ministeeriumide referentide) lõikes,» ütles Michal.
Ligist hoopis leebem on seaduse töörühma kuulunud Marko Pomerants, kelle sõnul oli IRLi eesmärgiks seista seaduses kodakondsuspoliitika ehk rahvusluse ja väikelastega ametnike kaitse eest. «Oluline on, et ATS saaks vastu võetud, et vaidlused riigikogus oleks sisulised ning ei jäädaks toppama. Eelnõu tuleb menetleda järjest ja innuga,» leidis Pomerants.
Ta tunnistas, et seadus võib tekitada ametnike seas segadust, küsitavusi ja kriitikat, kuid muutunud maailmas tuleb teha ametnikkond võrreldavaks erasektoriga.
Tülikoht
ATSi eelnõus on sätestatud, et kõikide ametiasutuses töötavate ametnike palgad ja töötajate töötasud avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel. Eesmärgiks on tagada palgakorralduse läbipaistvus ja palkade võrreldavus.
Veel vaidluskohti
Ametnike ja töötajate jaotus
• Uus ATS eristaks selgelt ametnikud ja töölepinguga töötavad inimesed. Näiteks raamatupidajad, personalitöötajad, hankespetsialistid, haldustöötajad, infotehnoloogid ja muud abistavat tööd tegevad isikud ei peaks olema ametnikud. Ametnike arv väheneks nii praeguselt 28 000-lt umbes 21 000 peale.
• Vastuargumendina on toodud, et tegemist on väga mahuka ettevõtmisega, mille rakendamine võib edaspidi tuua probleeme riigi toimimisele. Alternatiivina on pakutud varianti, et avaliku teenistuse seadus kohalduks ainult ametnikele – see vähendaks halduskoormust. Justiitsministeerium on selle ettepanekuga nõus.
Konkursside korraldamine
• ATSi rakenduspraktika käigus on selgunud, et seadusega reguleeritud avalike konkursside protseduuri järgitakse põhjendamatult vähe ja avalikke konkursse ei usaldata. Eelnõu püüab olukorda parandada ja tagada süsteemi, mille järgi on kompetentsusel põhinev konkurents eelduseks kõigi ametnike ametisse määramisel. Eelistatuks saab uue seaduse järgi avalik konkurss.
Hüvede vähenemine
• Kaotatud on teenistusstaažist sõltuvad lisapuhkusepäevad, puhkusetoetus, riikliku vanaduspensioni suurendamine (arvestades õiguspärase ootuse põhimõtet, on võimalik staaži edasi teenida kuni viis aastat alates seaduse jõustumisest), teenistusstaažist sõltuvad koondamishüvitised (koondamishüvitis võrdsustatakse töölepingu seadusega), lisatasud akadeemilise kraadi, võõrkeelteoskuse ja teenistusstaaži eest.
• Uude motivatsioonipaketti kuuluvad pikem puhkus (35 kalendripäeva, kompenseerimaks rangemaid piiranguid, kohustusi ja streigikeeldu), hüvitis ametniku hukkumise või töövõime kaotuse korral, õiglane ja selgem palgasüsteem, stabiilsem teenistussuhe.
• Kaalutakse valitsuses kehtiva avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusstaažist sõltuvate lisapuhkusepäevade aegumise aja pikendamist neljale aastale. Samuti tahetakse teha soodsamad tingimused lapsehoolduspuhkusel viibijatele, näiteks peatatakse lisapuhkusepäevade aegumine isikutel, kes on seaduse jõustumise ajal lapsehoolduspuhkusel.
Eelnõu peresõbralikkus
• ATSi eelnõus on jälgitud, et see oleks pere- ja lastesõbralik. Näiteks tahetakse anda ametnikule võimalus loobuda peret ja lapsi põhjuseks tuues ressursimahukast koolitusest, keelduda ületunnitööst või kellegi asendamisest. Samuti soovitakse kaitset koondamise eest ametnikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last.
/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)