Valitsus kiitis täna heaks justiitsministeeriumis välja töötatud eelnõu, mille eesmärgiks on laiendada seksuaalkurjategijatele ravi, sealhulgas keemilise kastreerimise kohaldamise võimalusi karistussüsteemi osana.
Valitsus kiitis heaks seksuaalkurjategijate keemilise kastreerimise eelnõu
Justiitsminister Kristen Michal sõnas, et rahvusvahelise kogemuse põhjal on seksuaalkurjategijate puhul uute kuritegude ärahoidmisel nimelt keemilist kastreerimist võimaldav kompleksravi parimaid tulemusi andnud.
Michali selgituste kohaselt soovitakse selle eelnõuga eelkõige ära hoida laste vastu toime pandud seksuaalkuritegusid, sest uuringud näitavad, et sellistel kurjategijatel on tihti vaimse tervisega seotud probleemid, mis taoliste tegude toimepanemist põhjustavad.
«See tähendab, et peale oma karistuse ärakandmist on suur tõenäosus, et nad võivad sooritada uusi kuritegusid,» ütles Michal.
Justiitsminister selgitas, et seadusemuudatusega saaks kohtud seada sellise 18-kuulise kuni 3-aastase ravikuuri läbimise ka eelduseks ennetähtaegsele vabanemisele ja kui see ravi jääb ükskõik mis põhjusel pooleli, tuleb isikul tagasi vanglasse karistust kandma minna.
«Kompleksravi kasutamisel kurjategija ennetähtaegse vabastamise eeldusena või vangistuse osalisel asendamisel kompleksraviga võib ravi kesta ajaliselt isegi kauem kui reaalne vanglakaristus,» sõnas Michal.
Seksuaalkurjategijate ravi kohaldamine hakkaks toimima sarnaselt narkomaanide sõltuvusraviga, kus tingimuseks on süüdimõistetu enda nõusolek ja ravi minimaalseks pikkuseks on 18 kuud, kuna lühem raviperiood ei anna soovitud tulemusi.
Kui süüdimõistetu jätab ravi pooleli, pööratakse täitmisele talle mõistetud vanglakaristus.
Ravi kohaldamise otsustab kohus, kes vastava ettepaneku tegemisel kaalub nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, aga samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib talle kaasa tuua ravi kohaldamine.